Tallinna ühistranspordiga on rahul 92% kasutajatest, madalamalt hinnatakse häireinfot

Tallinn hakkas tänavu ühistranspordi kasutajakogemust hindama senisest terviklikumalt ja viib rahulolu-uuringut läbi kord kvartalis. Aasta teise kvartali tulemuste järgi on Tallinna ühistranspordiga tervikuna rahul 92% vastanutest, enim hinnatakse sõidukite väljanägemist ja mugavust, valideerimise lihtsust ning turvalisust. Suurim arengukoht on info jagamine häirete, muudatuste ja hilinemiste korral.

Abilinnapea Joel Jesse sõnul annab uus monitooring linnale senisest parema ülevaate sellest, kuidas inimesed ühistranspordi kasutamist tervikuna kogevad. „Ühistransport ei ole inimese jaoks ainult buss, tramm või troll, vaid kogu teekond alates sõidu planeerimisest ja peatuses ootamisest kuni ümberistumiste ja sihtkohta jõudmiseni. 92-protsendiline rahulolu näitab, et põhiteenus toimib hästi, kuid sama oluline on näha neid kohti, kus saame teenust paremaks teha. Eriti selgelt tuleb uuringust välja vajadus parandada info jõudmist sõitjateni siis, kui tavapärases liikluses tekivad häired või muudatused,“ ütles Jesse.

Kui varem keskendus uuring rohkem vedaja pakutava teenuse eri osadele, siis uus lähenemine hõlmab kogu kasutajakogemust – sõiduplaane ja ümberistumisi, sõidukite seisukorda ja juhtide teenindust, peatuseid, piletisüsteemi, turvatunnet ning liiklushäirete kohta jagatavat infot. Kvartaalne uuring võimaldab jälgida ka hooajalisi muutusi ja hinnata aasta jooksul tehtavate muudatuste mõju.

„On hea meel näha, et sõitjad hindavad kõrgelt Tallinna ühistranspordi sõidukite kvaliteeti, puhtust, mugavust ja turvalisust. Need tulemused kinnitavad, et viimastel aastatel tehtud investeeringud uutesse bussidesse, trollidesse ja taristu arendamisse on olnud õigustatud ning jõuavad ka kasutajakogemuses inimesteni. Meie jaoks on oluline hoida teenuse kvaliteeti järjepidevalt kõrgel tasemel ning pakkuda sõitjatele turvalist ja mugavat liikumisvõimalust iga päev,“ ütles TLT personali ja teeninduse divisjoni juht Maigi Raukas.

Aasta esimese kahe kvartali võrdlus näitab, et hinnangud on püsinud stabiilselt kõrged. Kui esimeses kvartalis oli ühistranspordiga tervikuna rahul 90% vastanutest, siis teises kvartalis 92%. Ühistranspordi kuvandit hindas teises kvartalis väga või pigem heaks 90% vastanutest, esimeses kvartalis oli näitaja 88%.

Kõige kõrgemalt hindavad kasutajad ühistranspordis sõidukite väljanägemist ja üldist kvaliteeti. Teises kvartalis pidas 98% vastanutest sõidukeid korrektse välimusega, 94% mugavaks ja 92% puhtaks. Sõiduõiguse tõendamist ehk valideerimist pidas kiireks ja lihtsaks 94% vastanutest.

Kõrged on ka hinnangud turvalisusele ja tavapärase sõiduinfo kättesaadavusele. Ühistranspordiga sõites tunneb end turvaliselt 91% ning peatuses oodates 89% vastanutest. Sõidu planeerimiseks vajalikku infot internetis peab kättesaadavaks ja arusaadavaks 90% vastanutest.

Uuring toob samal ajal välja valdkonnad, kus kasutajakogemust on vaja parandada. Kõige madalamalt hinnatakse info õigeaegsust ja arusaadavust muudatuste, tõrgete ja hilinemiste korral. Teises kvartalis jäi sellega rahule 55% vastanutest, võrreldes 50%-ga esimeses kvartalis. Üldisest rahulolust madalamad olid ka hinnangud vabade istekohtade piisavusele, ümberistumise võimalustele, kaasreisijate käitumisele ning sõidu ja manöövrite sujuvusele. Teises kvartalis leidis 68% vastanutest, et ühistranspordis on enamasti piisavalt vabu istekohti, 61% hindas kaasreisijate käitumist heaks ning 75% pidas ümberistumise võimalusi heaks. Sõidu ja manöövrite sujuvust ja ohutust hindas positiivselt 74% vastanutest. 

Tallinna ühistranspordi soovitusindeks ehk NPS oli teises kvartalis ligikaudu +37, esimeses kvartalis +35, mis tähendab, et ühistranspordi soovitajaid on rohkem kui selle suhtes kriitilisi vastajaid.

Rahulolu-uuringu valim on 500 inimest, keda küsitletakse veebis ja telefoni teel. Teise kvartali uuringus osalenutest 96% oli viimase kolme kuu jooksul ühistransporti kasutanud ning 98% vastanutest elas Tallinnas. Kvartaalsete uuringute tulemusi kasutatakse ühistransporditeenuse arendamisel ja kasutajakogemuse muutuste jälgimisel.