Üksteisega arvestamine tagab liikluses turvalisuse
Ilmselt pole kellelegi üllatuseks, et sügise saabudes muutub pealinna liiklus aktiivsemaks – puhkuste aeg saab läbi, koolilapsed alustavad oma kooliteed ja autode arv liikluses suureneb. Tihedam linnaliiklus omakorda tähendab täiendavaid ohte, millega kõik liiklejad peavad silmitsi seisma igapäevaselt.
Ühissõidukijuhtidelt, kes veedavad suurema osa oma päevast liikluses, eeldatakse head pingetaluvust ja ettenägelikkust, et ootamatutes olukordades hakkama saada ja säilitada rahu. TLT liiklusjärelvalve osakonna juhataja Heigo Kõrge sõnul peab ühissõidukijuht nägema ja oskama hinnata olukorda pikemalt ette, et vältida äkilisi pidurdamisi, mis omakorda põhjustavad kukkumisi ühissõidukites. „Kukkumised on probleemiks – neid on liiga palju,“ tõdeb Kõrge ja lisab, et õnnetuste arv on viimasel ajal taas tõusuteel, mille põhjusteks on üldine linnaliikluse tihenemine, närvilisus ja kiirustamine.
Eha Villems, kes on 10 aastat töötanud trollijuhina ja viimased 25 aastat trammijuhina, tunnistab ka, et meie linnaliiklus on muutunud palju närvilisemaks. „Autojuhid on hoolimatud, istuvad oma telefonides ja ekraanides ega jälgi liiklust!“ ütleb Villems, miks Tallinnas juhtub trammide ja teiste sõidukite vahel nii tihti õnnetusi. Trammijuhid peavad meie liikluses eriti tähelepanelikud olema ja olukordi pikalt ette hindama, et vältida kokkupõrkeid, sest trammide pidurdusteekond on võrreldes teiste ühissõidukitega pikem. Viimane tõsisem trammiavarii juhtus augusti keskel Tartu maanteel Keskturu juures, kui veoauto tegi parempöörde üle trammitee ja põrkas kokku samas sõidusuunas liikunud trammiga, tekitades trammile tõsiseid kahjustusi. Lisaks oli trammiliiklus mitu tundi häiritud. Kuigi Tartu maanteel leiab aeg-ajalt aset trammiõnnetusi, siis trammiteed ümber projekteerima ei hakata, aga ohutuse suurendamiseks on ettepanekuid tehtud ja tulevikus need ka ehk rakenduvad.
Kui uurida Eha käest, mida meie saaksime ühissõidukijuhtidena ära teha, et liiklusohutust suurendada, siis tõdeb ta, et väga palju ei saagi kahjuks. „Meie võime ju juhtidena teha kõike endast oleneva, aga kui kaasliiklejad ei arvesta meiega, siis ei saagi liiklus turvaline olla,“ arutleb Villems ja toob välja murekohaks kiired trammigraafikud. Trammidega reisib palju inimesi ja kui juht hakkab hoolega graafikut jälgima, et selles püsida, siis paratamatult võib mõni reisija sedasi maha jääda või koguni uste vahele jääda. Kui aga sõita rahulikult ja iga viimanegi trammile jooksja ära oodata, siis paraku ei püsi tramm graafikus. Seega ohutuse tagamiseks on hea, kui graafikud oleksid rahulikud ja arvestaksid eri kellaaegade liiklusiseärasusi. Teisalt võib tekkida siinkohal uus probleem, milleks on graafikust ettesõitmine, sest meie ühissõidukijuhid on erineva liikluskogemuse ja staažiga. TLT ja Tallinna Transpordiamet jälgivad igapäevaselt meie sõidukite kulgemist liikluses ning teevad graafikud läbi „kuldse kesktee“, mis oleksid kõikidele sõidukijuhtidele jõukohased ja vastaksid liiklusoludele.
Kui küsida ühissõidukijuhtide käest, kui turvaliselt nad end liikluses tunnevad, siis enamus kui mitte kõik ütlevad, et tunnevad end väga turvaliselt. Uued gaasibussid, CAF trammid ja renoveeritud KT4 ja KT6 trammid on mugava juhikabiiniga, mis on varustatud erinevate kaameratega, mis annab hea ülevaate, mis toimub salongis ja väljaspool ühissõidukit. Kaamerad on heaks abivahendiks liiklusavariide põhjuste selgitamiseks ning suurendavad meie reisijate ja juhtide turvatunnet. Ühissõidukijuhtide suur soov autojuhtidele oleks, et tehtaks vähem mõtlemata manöövreid ja ootamatuid ümberreastumisi ühissõiduki ette, mis tihtipeale võivad lõppeda ootamatu äkkpidurdusega. Kui kõik liiklejad oleksid hoolivamad, abivalmivad ja tähelepanelikumad teineteise suhtes, oleks meie liiklus palju turvalisem ja siis tuleks iga ühissõidukijuht tööle palju rõõmsaga emotsiooniga.
