Trammijuht Pent Paalberg: Tööd tuleb teha armastusega
Kolleegide ja sõitjate poolt hinnatud nooruslik teotahteline trammijuht Pent Paalberg tähistas mõne päeva eest oma viiendat tööjuubelit. Sel puhul uurisid Siseuudised, mida Pent oma ametist arvab ning millisena näeb trammijuhi argipäeva.
Kuidas sa trammijuhiks sattusid?
Mu isa töötas TLT-s IT alal. Ühel päeval mainis ta, et algamas on trammijuhi kursused ning küsis, kas ma ei kaaluks võimalust omandada Tallinna Ülikoolis õppimise kõrvalt amet, millega õpingute ajal endale raha teenida.
Mida trammijuhi töö sulle pakub?
Töö on ju huvitav ja vaheldusrikas ning kui seda hingega teha, siis ka piisavalt loominguline, et sellest rõõmu tunda. Juba alustades pakkus trammijuhi amet mulle rahuldust ning see tunne pole mind jätnud tänaseni.
Kas seod oma tulevikku TLT-ga ka peale ülikooli lõpetamist?
Kindlasti, kui see võimalikuks osutub. Muidugi oleks mul soov omandatud teadmisi töös rakendada ja kui saaksin jätkata tramminduses keskastme juhina, oleks võimalik õpitut otstarbekalt kasutada ning see meeldiks mulle. TLT on muutunud siin oldud aastatega mulle omaseks, tean kuidas asjad toimivad ja kuidas läbi praktiliste tegevuste parandada teenust, mida linlastele pakume. Viie aastaga on TLT saanud mulle teiseks kodust ja ega kodu hea meelega maha ei jäeta. Toogu aga tulevik mida tahes, trammidega soovin jääda seotuks, sest need lihtsalt on nii vahvad sõiduriistad, et kui kord maitse suhu saad, tahaks trammi juhiistmele, olgu või muu tegevuse kõrvalt, edasi jääda.
Mis see on, mis paneb trammijuhi tööd innuga tegema?
Naeratuse toob näole reisijate tänu. Kui sõitja on rahul ja trammist väljudes juhile lehvitab või hüvastijätuks tänulikult noogutab, loob see pagana hea enesetunde. Reisijate rahulolu pälvimises pole aga midagi keerulist. Tuleb oma tööd korralikult teha, olla tähelepanelik ja kui reisija vajab abi, siis seda ka osutada. Juhi ülesanne on märgata ja aidata. Kui reisija ilmub kabiini ukse juurde, pole mõtet teeselda, et sa teda ei märka. Aga äkki on trammis juhtunud mõni tõsine intsident, millest ta tahab teatada? Ei suuda ju juht kogu CAF-i tohutul sõitjateruumil pidevalt silma peal hoida.
Trammijuht peab emotsioone talitsema. Liikluses tuleb ette igasuguseid ootamatusi, kuid neiks peab valmis olema. Tuleb jälgida kaasliiklejaid, näha ette, kui mõni sõiduauto ootamatu manöövri teeb. Eriti tähelepanelik tuleb olla Bolti kirjaga rendiautode ja taksode läheduses, sest sealt võib tulla ettearvamatuid üllatusi. Ka välismaa numbritega autode puhul pole liigne tähelepanu kurjast, sest võõrad ei tunne linna ning on tihti ebakindlad. Arvestama peab jalakäijatega. Koplis, kus trammiliin kulgeb pikalt mööda roheala, peab silmad lahti hoidma, et mõni tegelane, kõrvaklapid peas, põõsa tagant ootamatult välja ei hüppa. Ohte jätkub, kuid selleks trammijuhte koolitataksegi, et nendega toime tulla. Tööd tuleb teha armastusega.
Seoses Vanasadama trammiliini ehitusega valitseb liikluses eriolukord ja trammid pannakse varsti sootuks seisma. Kuidas trammijuhid toimuvasse suhtuvad?
Alguses oli segadust, teadmatust ja ootusärevust, et mis saama hakkab, kuid ajapikku on selgunud, et ei midagi hullu, vastupidi – juhid said suvel lisapuhkust, mis iseenesest on puhas rõõm. Kui alguses kardeti, et tipptunnil tekivad sellised ummikud, millest isegi trammiga läbi ei murra, siis nüüd on saabunud selgus, et asi polegi nii hull ja midagi katastroofilist tänavate sulgemine kesklinnas endaga kaasa ei toonud. Tundub, et autojuhid püüavad piirangutega arvestada ja remonttööde aeg on kulgenud suhteliselt ladusalt.
Trammijuhtide seas saadakse aru, et sadama trammitee valmimine parandab oluliselt liiklusolukorda. Tekib alternatiivne võimalus liikuda edasi Hobujaama peatust läbimata, kus tipptundidel trammid enam naljalt ära ei mahtunud. Läheb lahedamaks, kiiremaks ja juhtidele kergemaks.
Mida kolleegidele alanud kevade puhul sooviksid?
Rahulikku meelt ja tugevat töötahet!
