Tallinnas saab esimesena Eestis sõita vesinikubussiga
Tallinnas saab 3. oktoobril esimesena Eestis sõita vesinikubussiga, mis teenindab reisijaid linnaliinil nr 16. Tegemist on tasuta testsõiduga, mille eesmärk on tutvustada linlastele võimalikke uusi tulevikulahendusi linnatranspordis.
Vesinikubuss sõidab linnaliini nr 16 tavapärasel marsruudil ning tavapärase graafiku alusel. Vesinikubussiga sõitmine on kõigile tasuta.
Vesinikubuss sõidab Tallinnas Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu eestvedamisel projekti JIVE 2 raames. Tallinnas toimuv vesinikubussi tutvustus on osa suuremast maanteenäitusest (inglise k roadshow), millega demonstreeritakse uudset vesinikubussi. Näitus läbib Poolat, Leedut, Lätit ja Eestit. Maanteenäituse eesmärk on tekitada huvi vesiniku kui tuleviku puhta (transpordi)kütuse vastu ja tutvustada huvitatud linnades vesinikutehnoloogia kasutuselevõtu võimalusi.
Tallinna Linnatranspordi (TLT) juhatuse liikme Kaido Padari sõnul on taoliste uue põlvkonna busside ilmumist liiklusse oodata 5-7 aasta pärast, kui praegused gaasibussid on oma ressursi ammendanud.
“Oleme rääkinud kolleegidega teistest riikidest ja kõik ütlevad nagu ühest suust, et tõenäoliselt jõuavad vesinikubussid klientide teenindamiseks liinile 5-7 aasta pärast“, rääkis Padar.
“Ja meil endal on sama arvamus. Seega tahaksimegi tulevikku silmas pidades bussi proovida. Nüüd saavad kõik meie eri osakonnad ta üle vaadata. Meie busside keskmine eluiga on üldiselt 11 aastat. Kindlasti tulevad vesinikubussid kõneks järgmises tsüklis, kui praegused veel uuemapoolsed gaasibussid hakkavad oma eluiga lõpetama.“
Kui diiselbuss maksab 350 000 euro ringis ja elektribuss 550 000 ümber, siis vesinikubussi hind küünib praegu veel 700 000 euroni. Masstootmisesse jõudmine tulevikus muudaks selle kindlasti odavamaks.
Praeguseni valmistatakse maailmas üle 90% vesinikku veel fossiilkütustest, näiteks metaanist, kuid töö rohelise vesiniku võimalikult odava tootmise ja turule toomise nimel käib edasi. Erinevalt maagaasist saadavast nn hallist vesinikust saadakse seda vee elektrolüüsi teel päikese ja tuuleenergia abil. Rohelist vesinikku on võimalik toota veel biogaasist või ka reoveest. Nii Alexela kui Utilitase ühiseid jõupingutusi selles vallas toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
