Tallinna troll 55
6. juulil tähistame Tallinna trolliliikluse 55. aastapäeva.
Trolliliiklust hakati pealinna kavandama juba 1940-ndatel. Esimeseks liiniks pidi saama Balti jaam-Pirita-Merivälja. See kava ei teostunud aga kunagi. Tõsisemad ettevalmistused trolliliikluse käivitamiseks algasid 1950-ndate teises pooles. 1957. aastal eraldati trollipargi rajamiseks kinnistu Paldiski maantee 48a. Kuna ehitustööd venisid, asus depoo ajutiselt Ädala tänav 7 laohoonetes. Paldiski maanteele koliti 1970. aastal ning administratiivhoone valmis 1973.
Trolliliinist Estonia-Hipodroom arenes 1977. aastaks välja liin number 1 Mustamäe-Kaubamaja. Samal aastal lõpetati ka liini number 3 juba 1969. alanud arendus. Balti jaama jõudis esimene troll 1970. aastal, kui alustas 4. liin. 1971. aastal lisandus liinile Keskuse-Balti jaam, liin number 5, Mustamäe-Balti jaam. Väike-Õismäele hakkasid trollid number 6 ja 7 käima 1980. aastast. 1987. aastal avati 9 liin Mustamäe-Kopli.
1967. aastal valmis Akadeemia teel Mustamäe lõppjaam, mida seitsmekümnendate lõpus laiendati. Väike-Õismäe lõppjaam avati 1980 ning esialgu kasutati selleks vagunelamut ja lähedalasuvas majas üüritud korterit. Lõppjaama hoone valmis 1987. Samal aastal valmis ka Keskuse lõppjaam.
Trollibussidest sai oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. Kuigi tänaseks on trolliliinide arv taandunud neljale ning osaliselt on sarvedega trolle asendanud hübriidid, säilitavad trollid olulise koha pealinna ühistranspordis. Kui rääkida aga elektritranspordist laiemalt, siis tulevik kuulub kindlalt trollide sarvedeta sugulastele, elektribussidele. Aastaks 2035 jäävad Tallinnas sõitma üksnes elektribussid, sest elektritransport on loodussäästlik ja inimsõbralik.
