Sarvedega bussid Tallinna tänavatel
Tallinn on linn, kus võib näha palju sellist, mis muude Eestimaa paikade jaoks tundub puhas ulme. Erandiks pole ka ühistransport – üksnes Tallinnas võib juba 58 aastat sõita pea hääletult elektrijõul liikuva sarvedega bussiga, mida rahvasuus on hakatud hellitavalt trolliks kutsuma. Trolliliiklusel on olnud paremaid ja tagasihoidlikumaid aegu. Trollide hiilgeajal sõitsid need rohemõtlemises ajast ees olevad sõidukid üheksal liinil ning tipptunnil teenindas toona linlasi koguni 146 trolli. Tänaseks on liinide arv kahanenud neljale ja trolle käibes 45, kuid need käbedad ja loodushoidlikud sõidukid jätkavad päev-päevalt oma tänuväärset tööd, kuigi aastatuhande vahetusel ennustas toonane linnavalitsus trollindusele haledat ja vältimatut lõppu. Ent pöörame pilgu ajalukku.
Esimesed mõtted Tallinna trollist.
Peale 1944. aasta märtsipommitamist varemeisse jäänud Tallinn vajas kiiret ülesehitamist ning sellega toimetulekuks koostati 1946. aastaks esmane arengukava ehk tolleaegses kantselliidis generaalplaan, milles ühistranspordiprobleemide lahenduseks pakuti välja ulatusliku trollivõrgu rajamist. Mõttega mindi õhinal kaasa. Sama aasta Õhtuleht lubas, et juba 1947. aastal saabub pealinna teenindama 10 elektriautobuset ehk siis trolli. Kõige olulisemana mainiti lehes generaalplaanis kavandatud trollibussiühendust Balti jaamast Piritale ja Meriväljale. Eks nimetet väljaanne on hiljemgi lasknud liikvele kõlakaid, millel pole tegelikkusega mingit pistmist ja nii juhtus ka tolle trollibussi looga, kuigi tuleb tunnistada, et tõepõhi oli uudisel all. Valmis isegi eelprojekt trolliliinile Meriväljalt Pirita tee, Leineri (Poska), Gonsiori tänava, Estonia, Kaarli ja Toompuiestee kaudu Balti jaama, ning paigaldamiseks olid valmis ka kontaktvõrgu juhtmerullid. Siiski kulus enam kui kaheksateist aastat, enne kui esimene troll liinile sai ning seda mitte sugugi Pirita suunal, vaid Estonia teatri eest Hipodroomi lähistele. Proovisõit sellel liinil toimus 25. juunil 1965, kui Hipodroomi lõpp-peatuses ühendus vooluvõrku troll nr.2. Teada on, et proovitrolli roolimine usaldati Eldur Lehtmetsale, ühele kahekümne seitsmest Riias väljaõppe saanud trollijuhtidest.
Trolliliikluse avamine.
6. juuli 1965 keskpäevaks kogunes Estonia teatri lähistele hulgaliselt rahvast. Saabusid ka tähtsad ninad linna täitevkomitee esimehe Johannes Unduskiga eesotsas. Temale langeski au avada esimene Tallinna trolliliin Estonia-Hipodroom. Kõlas pidulik puhkpillimuusika. Pioneerid lehvitasid lipukesi. Fotograafid tegid pilte, nii et välklampide sähvatused võtsid lähedalseisjatelt silmanägemise. Trummid hakkasid põrisema ja rahvariietes näitsik ulatas täitevkomitee esimehele kandikul käärid. Unduskit assisteeris lindilõikamise juures Tallinna Trammi ja Trollibussi Valitsuse juhataja Heinrich Gustavson. Kääriklõpsatuse järel oligi ajalooline hetk saabunud ning kell 12.20 võis Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud troll ZIU-5 garaažinumbriga 6, Ants Soonega roolis, sõitu alustada. Just sellisena näeme esimese trolli teelesaatmist ringvaates Nõukogude Eesti nr 22.
Trolliliiklus laieneb
1966. aastal oli jõutud äratundmisele, et Piritale supelsakste vedamise asemel oleks asisem panna trollid liikuma mööda Sõpruse puiesteed ja Vilde teed, ühendades jõudsalt arenev Mustamäe kesklinnaga. 31. oktoobril 1967 avatigi mustamäelaste rõõmuks trolliliin nr.2. Trolliliin nr.3 Estonia teatri eest Mustamäele piki Endla tänavat, Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed, alustas suvel 1969. Balti jaama liinil tehti esimesed proovisõidud 6. novembril 1970 ja 15. detsembrist alustas liin nr.4 Balti jaamast Estonia teatrini.
Aasta 1970 läheb trollinduse ajalukku veel sellega, et detsembri viimastel päevadel kolis trollipark Paldiski maantee depoosse. Trollipargi administratiivhoone sai lõplikult valmis küll alles 19. jaanuaril 1973. Korraliku depoo valmimine, mis mõeldud 100 trolli teenindamiseks, võimaldas 25. märtsist pikendada liini nr.4 mööda Sõpruse puiesteed ja 25. augustist panna mööda Mustamäe teed käima ka uue liini nr.5.
1979 veebruaris jõuti otsusele, et linna arengu seisukohalt on viimane aeg viia trolliliin Õismäele. Tööd teostati kadestamisväärse kiirusega ja 1980. aasta juuli alguseks oli kontaktliin piki Paldiski maanteed Õismäele püstitatud ning 4. juulil võisid toonane linnapea Albert Norak ja TTTV juhataja Olev Tammaru esimese Õismäe trolli pidulikult teele saata. Trolliliin nr.6 sõitis mööda Paldiski maanteed ja Toompuiesteed Estonia teatrini. Sama aasta 10. detsembril avati ka trolliliin nr.7 Balti jaamast Õismäe Läänemagistraalini. Liin nr.8 piki Läänemagistraali ja Paldiski maanteed alustas 1. juulil 1982. Sõle tänavat mööda Koplisse viiva trolliliini valmimisega 18. detsembril 1987 oli trollide hiilgeaeg saabunud.
Trollid tõmbavad koomale, kuid ei kao.
Taasiseseisvuse algus tõi keerulised ajad ka trolliliikluses. Škoda tehastest oleks trolle ja pidevalt vaja minevaid varuosi saanud üksnes kalli välisvaluuta eest, kuna seda aga nappis, tuli leppida käigus oleva veeremiga, mida tuli käepäraste vahendiutega putitada. Liinil sõitvate trollide arv hakkas jõudsalt vähenema, langedes 1987. aasta 160-lt 1995. aastaks 94-le.
Aja edenedes olukord trollinduses siiski stabiliseerus. 1998. aastal sõlmiti leping viie Ikarus-412T trolli soetamiseks ja suvel 1999 jõudsid need Tallinna. 2002. algas Škoda 14Tr trollide mahakandmine, mida asendasid Solarise tehastest soetatud 51 trolli.
2000. aastate alguses sai valdavaks seisukoht, et trollid on oma aja ära elanud ning neid saab asendada hübriid- ning elektribussidega. Algas trolliliikluse koomaletõmbamine. Aastal 2000 lõpetas esimesena liin nr 8 ning trolliühendust asendas bussiliin 22. Läks 12 aastat ja bussidega 24 ja 24A asendati liin nr 2 Mustamäe-Estonia. Aasta 2016 jäi viimaseks liinidele nr 6 ja 7 ning järgmisel 2017. aastal lõppes liiklus ka liinil nr 9.
Täna jätkavad linlaste teenindamist liinid 1, 3, 4 ja 5. Samal ajal arutavad Tallinna linnaliikluse kavandajad aga trollinduse tuleviku üle. Kunagine trollidest lõpliku loobumise mõte on taandumas ning pigem kaalutakse traditsioonilise kontaktliini trollinduse ühendamist autonoomseid sõiduvõimalusi pakkuvate moodsate lahendustega, sest troll lihtsalt väärib oma kohta pealinna liikluses. Vähetähtis pole ka traditsioon, sest vaevalt leidub ühtki Mustamäelast, kes poleks trolliga sõitnud. Selle sarvilisega on kasvanud üles terved põlvkonnad tublisid tallinlasi ning trolli roolis on istunud sadu meie ettevõtte lugupeetud töötajaid. Just sellepärast võib väita, et kõik jutud trolli enneaegsest lahkumisest Tallinna linnapildist tunduvad ennatlikud.
Head Tallinna trolli 58. aastapäeva nii trollirahvale, kogu TLT töötajaskonnale kui ka arvukatele andunud trollifännidele! Elagu troll, rahumeelne sarviline töörügaja, mis on jõudnud oma parimatesse aastatesse!
