Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT)

Üks olulisemaid muutusi TLT töökorralduses, mida lähiajal oodata, on juhtimiskeskuse käivitamine 4. aprillil. Mida see endaga kaasa toob, mil viisil kergendab see ühistranspordijuhtide tööd ning aitab ettevõttel pakkuda linlastele mugavamat ja kindlamat teenust, räägib juhtimiskeskuse divisjoni direktor Tarmo Lai.

Esialgu pakuti juhtimiskeskuse avamiseks välja märtsikuu algus. Nüüd selgus, et tähtaega tuleb kuu võrra edasi nihutada. Millest selline otsus?

Tegutseva üksusena võiks juhtimiskeskuse avada märtsis, nagu lubatud. Tähtaja edasilükkumine lähtub puhtalt praktilistest kaalutlustest. Selgus, et Kadaka tee peahoone esimesel korrusel, kuhu tulevad juhtimiskeskuse ruumid, peab teostama ehituslikke lisatöid, mida esialgu ei plaanitud. Nimelt olid seal põrandad olukorras, mis nõudis nende asendamist. Betoon, mida oli vaja valada oluliselt rohkem ja paksemalt, peab aga valamise järgselt kindla aja kuivama, enne kui võib alustada põrandakatete paigaldamisega. Sealt siis kuuajaline viivitus, ent kindlasti on parem ehitus kohe korralikult teha, kui hakata hiljem kiirustamisest tulenevaid vigu siluma. Töökeskkonna kvaliteedi nimel nõustusin tähtaja pikendamisega. Teeme üks kord ja kvaliteetselt, selle asemel, et hiljem kiirustamisest tekkinud vajakajäämisi parandada. Oluline on ju luua inimestele maksimaalselt head töötingimused.

Milliseid seni eraldiseisnud tegevusvaldkondi juhtimiskeskus ühendab?

Eks mõtteid, mida kõike võiks juhtimiskeskus endas liita, on palju ning arutelud sel teemal jätkuvad. Esimeses järjekorras koondatakse keskusesse kogu liikluskorraldus. Dispetšerid, kes seni asunud laiali paisatult nii Kadaka teel, Vana-Lõunas kui Lasnamäel, koonduvad nüüd juhtimiskeskusesse, kus lähtutakse samadest standarditest, ühtsest arusaamast ning ühistest eesmärkidest. Juhtimiskeskusesse tulevad ka sisevalve üksus, mis tagab antud valdkonnas kvaliteedihüppe. Juhtimiskeskuses jätkab ka energodispetšertalitus ning liiklusjärelvalve. Kogu info koondub keskusesse, muutudes kiiremini kättesaadavaks ning operatiivselt hõlpsamini kasutatavaks, lühenevad otsustus ja käsuliinid, millest võidavad töö tõhusus ja toimekindlus. Juhtimiskeskuse suurimaks eeliseks ongi informatsiooni tõrgeteta kättesaadavus, mis aitab langetada õigeid otsuseid, viib paberimajanduse nulli, tõstab töötajate võimekust ülesannetega toime tulla ning aega ratsionaalselt kasutada. Toimepidevuselt muutub süsteem kindlamaks ja igas etapis eesmärgipärasemaks. Võib kinnitada, et kui mingi suure kriisi puhul jääb kogu linn pimedaks ning lülituvad välja internet ja sidevahendid, siis TLT juhtimiskeskus jätkab tööd ning bussid sõidavad.

Kuidas see on võimalik?

Oleme investeerinud reservgeneraatorisse, mis juba töötab ning tagab vajadusel elektrivarustuse, kattes mitte üksnes juhtimiskeskuse vajaduse, vaid võimaldades ka busside  tankimise, töökodade, pesulate ning kontorihoone elektrisüsteemi toimimise.

Millist kasu tõotab juhtimiskeskuse töösserakendamine kogu ettevõttele?

See kujutab endast kvalitatiivset hüpet kogu TLT-le, kui ühistransporditeenuse pakkujale. Olulised teenused toimivad väiksemate kulutuste ja ajaressursiga, need teostatakse täpsemalt ning põhjendatumalt, toetudes ühistele alustele. Alates 2012. aastal toimunud bussi-, trammi- ja trollivaldkonna ühinemisest Tallinna Linnatranspordi AS-i egiidi alla, on erinevate ühistranspordiliikide dispetšerteenistused astunud eri jalga, lähtudes varasemalt kujunenud tõekspidamistest ja tööharjumustest. Isegi inimeste lõikes oli lahenduste ja töövõtete osas märkimisväärseid erinevusi. Sellisel moel jätkata polnud minu hinnangul mõistlik. Probleemid kuhjusid juba igapäevastes protsessides. Näiteks oli raske leida puhkusele minevale töötajale asendust, kuna töökultuur ja -võtted erinesid dispetšerpunktide ning inimeste osas niivõrd, et asendaja võis sattuda situatsiooni, kus ülesanded, mida ta oma dispetšerpunktis sooritas laitmatult, panid ta teisal uskumatult keerulistesse olukordadesse, mille läbi kannatas kogu ettevõtte toimekindlus. Nüüd sellised olukorrad lõppevad. Ühtsetel kokkulepitud alustel toimiv teenus kindlustab, et seda teostatakse nii nagu ettevõte oma eesmärkide saavutamiseks vajab. Juhtimiskeskusest saab TLT süda.

Kuidas asi praktikas välja hakkab nägema?

Juhtimiskeskus meenutab toimeloogikalt lennujuhtimiskeskust. Me võtame juhi hommikul vastu, edastame elektrooniliselt graafikud, jälgime päeva jooksul tema tööprotsesse, vajadusel sekkudes ning omapoolset abi pakkudes. Õhtul fikseerime liinilt tagasijõudmise ja tööpäeva lõpu. Me oleme süsteemi juhtijad, töös hoidjad, toimiva ühistranspordi suunajad, abistajad ning nõuandjad, mugava ja ohutu sõidu tagajad, ohuolukordade ennetajad ning lahendajad.

Juhtimiskeskus hakkab reaalajas haldama kogu ühistranspordi liikumist. Kui tekivad ummikud, saame sellest kohe ülevaate ning suudame leida lahendusi, kuidas graafik saaks takistustele vaatamata võimalikult täpselt järgitud. Meie eest ei jää varjatuks liiklusohtlikud olukorrad, kui keegi vahele süstides paneb bussi äkkpidurdust sooritama, samas näeme sedagi, kui mõni meie juhtidest kasutab lubamatuid liiklusvõtteid. Kui tekib avariiolukord, saame kohe alustada reservide otsimist, saata välja tehnoabi ja liiklusjärelvalve patrulli olukorra fikseerimiseks ning sündmuskohal liikluse korraldamiseks.

Kui palju inimesi juhtimiskeskuses 4. aprillil alustab?  

Juhtimiskeskuse löögirusikas hõlmab enam kui 100 töötajat. Ühes vahetuses istub dispetšerkeskuses kuni 8 inimest. Lisanduvad liikluspatrullid, mis suure osa ajast liiguvad linnatänavatel, samuti pidevas valmisolekus viibivad tehnoabi meeskonnad, energodispetšer  ja sisevalve.

Millist pühendumist ja eesmärgile keskendumist on juhtimiskeskuse formeerimine ning tööruumide ettevalmistamine nõudnud?

1. veebruaril sai mul viis aastat TLT-sse tööle asumisest, millest viimase olen töötanud juhtimiskeskuse divisjoni direktorina. Juhtimiskeskuse käivitamisega, alates esimestest visioonidest, olen seotud neli aastat, millest viimane oli kõige intensiivsem ning pühendumist nõudvam. Töö keskuse ülesannete täpsustamisel, selle toimimise tõhustamisel ning tegevuste efektiivsemaks muutmisel, ei lõpe nähtavasti kunagi. Vaid pidevas arengus püsides, suudab kaasaegne toimeüksus aja nõudmiste ja muutustega sammu pidada. Mõtteid, kuidas seda teha, jätkub järgnevaks viieks-kuueks aastaks.

Mainisid, et oled TLT-s töötanud juba viis aastat. Mida see aeg on sulle andnud?

Need viis aastat tunduvad otsekui silmapilk. Selle ajaga on toimunud põhjapanevad muutused, mille üheks näiteks ongi juhtimiskeskuse käivitamine. Me oleme uuenev ja kasvav ettevõte, mis pürgib lennul üha kõrgemale taevasse. Seda lendu on vahva kaasa teha isegi siis, kui mõnel hetkel tuul kõrvus tuhiseb ja süda puperdama kipub. Mulle meeldib teha asju kire ja hasardiga, kõike välja pannes ning siin TLT-s on selleks parim võimalus.

Kas on mõeldud ka sellele, kuidas 4. aprillil juhtimiskeskusega võimalikult sujuvalt mängu siseneda?

Me ei riski sellega, et satume 4. aprillil tundmatule maale, oskamata seal sammugi astuda. Pea pool aastat on katsesõidukid viibinud liinidel elektrooniliste graafikutega ning tõendanud paberivaba lahenduse otstarbekust. Oleme süsteemi testimas ja see töötab, kuid päris valmis me täna veel pole. Siinkohal tänu kõigile tublidele töötajatele alates juhtimiskeskusest, IT-st kuni teenindusdivisjonini, kes on olnud südamega asja juures ning aidanud kõik võimalikud olukorrad läbi mängida ning ette valmistada.  

Oleme äratanud juhtimiskeskusega tähelepanu teisteski ettevõtetes, kes tunnevad toimuva vastu huvi ning näevad võimalusi koostööks, et meie kogemuste najal ka enda juhtimissüsteeme kaasajastada. Läheme 4. aprillile vastu teadmisega, et süsteem toimib ning arendusele kulutatud vahendid on ennast igati õigustanud.