
Praktika
Mitmed tänased tublid töötajad alustasid ettevõttes praktikandina.
Tule ja omanda endale asendamatu kogemus terveks eluks kas kooli või teiste tegemiste kõrvalt ning sobivusel võid jätkata püsivalt samal ametikohal.
Tule praktikaleOleme suurim ühistranspordiettevõte Eestis. Meie põhitegevuseks on bussi-, trolli-, ja trammiliiklusteenuse osutamine Tallinnas.
Meie eesmärk on muuta inimeste liikumine pealinnas võimalikult mugavaks ja samal ajal keskkonnasõbralikuks – pakume alternatiivi isiklikule autole, et ükski toimetus või käik ei jääks tegemata.
Liitu TLT perega ja anna oma panus tuleviku ühistranspordi kujundamisse. Tule ja teeme koos parima teenindusettevõtte!
Ühendame inimesi, et elu saaks sujuvalt ja tõrgeteta toimida
Parim valik liikumisel unistuste poole
Mitmed tänased tublid töötajad alustasid ettevõttes praktikandina.
Tule ja omanda endale asendamatu kogemus terveks eluks kas kooli või teiste tegemiste kõrvalt ning sobivusel võid jätkata püsivalt samal ametikohal.
Tule praktikaleTunnustame staažikaid töötajaid tänuüritusel ning parimaid töötajaid TLT aastapeol. Igal meie töötajal on võimalik osa saada aasta tulemustasust.
Meie töötajad läbivad regulaarse tervisekontrolli ning silmanägemise muutumisel hüvitame uute prillide maksumuse. Pakume tasuta psühholoogilise nõustamise teenust ning igakuiselt hüvitame spordi- ja terviseteenuseid 30 euro ulatuses.
Pakume igale töötajatele tööks vajalikke koolitusi ning vajadusel keelekursusi. Toetame ja väärtustame enesearengut.
Võimaldame kontoritöötajatele kaugtööd ja paindlikku tööaega. Arvestame eesliini töötajate vabade päevade vajadustega kuugraafikute koostamisel.
Meie töötajad puhkavad 35 päeva aastas. Kindlustame töötajale transpordi töölt koju ja kodust tööle enne ning pärast ühistranspordi töö algamist või lõppemist. Peame meeles lapsi jõulude ajal väikse kingitusega ja anname vaba päeva, kui Su laps läheb 1. klassi.
Tähistame koos TLT suuri sündmusi, sünnipäevi ja võtame aastat kokku suurejoonelisel aastapeol. Võtame koos osa erinevatest meelelahutus- ja spordiüritustest ning viime läbi ettevõttesiseseid ja -väliseid ekskursioone ja teemapäevi.
Ahti Tammesoo ja kontaktvõrgu elektriku peamine töövahend – tõstukiga erimasin. Foto: Oksana Pustenko Kui TLT töötajate seas otsida inimest, kelle elutöö on olnud seotud trammide ja trollide liinidega, siis on selleks kindlasti Ahti Tammesoo. Juba 47 aastat töötab ta kontaktvõrgu elektrikuna – ametis, mida linlased ehk igapäevaselt ei näe, aga mille tähtsust tunneks kohe, kui tramm või troll ühel päeval enam sõita ei saaks. Ahti lapsepõlv möödus Tallinna südames. Pärast kooliteed viis tee ta kutsekeskkooli, kus omandas elektriku hariduse neljanda kvalifikatsiooni. Valik elektriala kasuks ei olnud juhuslik – ta soovis praktilist ametit, mis tagaks töökindluse ja võimaluse areneda. Praktika viis ta otse toonasesse Trammi- ja Trollibussi Valitsusse, kus esimene tööandja Villem Hansen märkas noore mehe pealehakkamist. Sellest hetkest algas pikk ja pühendunud teenistus kontaktvõrgu hoolduses. Ahti sõnul ei ole tema amet sugugi ühetaoline – igal tööpäeval ootavad ees uued väljakutsed. Kontaktvõrgu elektrik hooldab ja parandab trammide ja trollide õhuliine, teeb öiseid vahetusi, kui liiklus on hõredam ja reageerib ootamatutele avariidele. See töö on segu tehnilisest täpsusest, füüsilisest pingutusest ja loovusest. „See ei ole konveieritöö – iga päev on erinev,“ ütleb Ahti. Tema meeskond töötab graafiku alusel nii päeval kui ka öösel, sest liine saab sageli hooldada vaid siis, kui transport seisab. Lisaks on töö tihti seotud ilmastiku ja ootamatute olukordadega – näiteks torm, mis murrab puu liinidele, või mõni hooletu kraana, mis tõmbab juhtmed katki. Sellistel hetkedel tuleb kiiresti tegutseda, et liiklus saaks taastuda ja inimesed jõuaksid koju või tööle. TLT-s töötatud aastakümnete jooksul on Ahti näinud nii trammiliinide ehitamist, uute lahenduste kasutuselevõttu kui ka trolliliinide sulgemist. „Kõige kurvem hetk on olnud liinide mahavõtmine – need, mida olen eluaeg ehitanud ja hooldanud,“ tunnistab ta. Samas toob tehnoloogia areng kaasa uusi väljakutseid ja muudab töö mitmekesisemaks – viimasel ajal on tema brigaad seotud ka tänavavalgustuse hooldusega, mis on toonud juurde uusi oskusi ja vastutust. Ahti peab TLT suurimaks väärtuseks kollektiivi. „Siin on alati olnud sõbralik ja ühtehoidev meeskond,“ rõhutab ta. Eriti eredalt meenutab ta oma endist osakonnajuhti Gennadi Gavrilkinit, keda ta nimetab tõeliseks eeskujuks. „Gennadi oli meie A ja O – temaga koos oli alati lihtne plaane ellu viia. Ta seisis meeste eest, mõtles lahendused läbi ning toetas igal sammul,“ räägib Ahti. Kahjuks lahkus Gennadi raske haiguse tõttu liiga vara, kuid tema pühendumusest ja juhtimisstiilist tunnevad kolleegid siiani puudust. Vabal ajal on Ahti sageli maal – kasvatab päevalilli, teeb hooldusraiet ja veedab aega koos lastelastega. Ta on kolmekordne vanaisa ning peab seda oma suurimaks rõõmuks. „Tööd jagub alati – kas kodus, aias või lastega,“ ütleb ta naeratades. Kuigi Ahti on juba 65-aastane, ei mõtle ta veel töö lõpetamisele. Tema suurim soov on pidada maha oma tööjuubel – 50 aastat oma ametis. „See oleks tõeline saavutus! Kuid kõige olulisem on aga tervis. Kui tervis lubab, olen valmis veel edasi töötama ja oma kogemust noorematele edasi andma,“ räägib ta. Kontaktvõrgu elektrik võib jääda linnakodaniku jaoks nähtamatuks, kuid tema töö tulemust kogeb igaüks, kes sõidab trammiga, trolliga või näeb tänaval süttimas tänavavalgust. Ahti Tammesoo lugu näitab, kui oluline on pühendunud ja kogenud töötaja roll ning kuidas ühes ettevõttes saab olla nii põnev, väljakutsete rohke kui ka mitmekülgne karjäär.
Erik on oma tööga trammipargis väga rahul. Foto: Oksana Pustenko Meie trammidepoodes käib eriline elu. Nagu laulus lauldakse „Sest trammipark ei puhka..“. Siin trammid ei puhka pärast liine – neid pestakse, remonditakse ja valmistatakse ette uueks vahetuseks. Selle nähtamatu töö keskmes, mida reisija silmaga ei näe, on trammide paigutaja amet. Üks neist silmapaistvatest Vana-Lõuna depoo paigutajatest on 26-aastane Erik Kruume. Ta sündis Tallinnas, teismelisena kolis Sakusse. Pärast kooli teenis noormees armees ja mõtles karjäärile raudteel. Tehnika rööbastel on teda alati köitnud ja isegi lapsepõlves unistas ta mängutrammist. Nüüdseks on saatus toonud ta mitte mänguasjade, vaid päris trammide juurde Tallinna Linnatransporti. Erik alustas trammijuhina ja töötas neli aastat liinidel. Tema sõnul töö oli põnev, kuid samas pingeline: ummikud, reisijad, ootamatud liiklusolukorrad. „Depoos on rahulikum, kuid vastutus ei ole väiksem,” ütleb ta, meenutades oma sammu trammide paigutaja ameti juurde. See tähendas uusi väljakutseid ja võimalust rakendada oma teadmisi tehnikast laiemalt. Enamik teab trammijuhte, kuid vähesed mõtlevad sellele, kes tagab, et trammid jõuaksid liinile õigel ajal ja seisukorras. Trammide paigutaja jälgib pidevalt trammide olukorda liinidel ja on alati valmis kiireks asenduseks rikke või ettenägematute olukordade korral. Kuid kõigepealt paigutaja vastutab vagunite ettevalmistuse eest järgmiseks päevaks: otsustab, millised trammid lähevad liinile, millised vajavad remonti või pesu. „See töö on nagu hiiglaslik Tetris, kus iga liigutus peab olema täpne,“ kirjeldab Erik oma igapäevast tööd. Paigutaja töö nõuab tihedat koostööd mehaanikute ja juhtidega. Ta peab tundma tehnilisi nüansse, oskama kiiresti reageerida riketele ja vahel ise trammi teise parki juhtima. „Mõnikord tuleb tegutseda kiirelt ja rahulikult, et kogu depoo töö sujuks: peatada liikumine, ümber paigutada vagunid ja vabastada tee. Sellistel hetkedel on oluline säilitada rahu,” lisab Erik. Lisaks liinile panekule vastutavad paigutajad ka vagunite välimuse eest: kui tramm on must või graffitiga, korraldavad nad pesu. Ka sellised detailid nagu liiva lisamine trammidesse kuuluvad nende ülesannete hulka. Paigutaja töö toimub graafiku järgi, sealhulgas öösiti, vahetused kestavad tavaliselt 12 tundi. Trammide paigutaja meeskonnas on hetkel 19 inimest ning meie kahe depoo sujuv töö sõltub nende koordineeritud tegevusest. Väljaspool tööaega on Erik energiline ja uudishimulik. Ta armastab loodust ja tramme pildistada, tegeleb spordi ja kokandusega ning on isegi proovinud paraplaaniga lendamist. Huvitab psühholoogia, mis aitab tal paremini mõista iseennast ja teisi. Täna unistab Erik jätkata õpinguid Tallinna Ülikoolis suunal „Liiklusohutus”. Tulevikus tahaks ta tegeleda trammiliikluse korralduse ja ohutusega ning omandada instruktori kvalifikatsiooni. TLT kohta ütleb ta: „Siin on palju huvitavaid inimesi, see on nagu suur pere.” Erikul on aastate jooksul tekkinud TLT-s töötades palju sõpru. „Tallinna Linnatransport ei ole ainult töökoht, vaid ka koht, kus saab kasvada, õppida ja leida kaasamõtlejaid,” lisab ta. Paigutaja amet võib tunduda silmale nähtamatuna, kuid just tänu nendele inimestele lähevad hommikuti liinile puhtad, korras ja töövalmis trammid.
Kerli Sööt juhtimiskeskuses. Foto: Oksana Pustenko Kas oled kunagi mõelnud, mis toimub seal, kus Tallinna Linnatransporti tegelikult juhitakse? Meie juhtimiskeskus on TLT süda – seal koordineeritakse igapäevaselt busside ja trammide liikumist, tagatakse klientide teenindus, lahendatakse ootamatuid olukordi ning hoolitsetakse, et kõik sujuks ladusalt. Just siin saab kogeda töömaailma, mis on täis vaheldust ja meeskonnatööd. Üks inspireerivamaid töötajaid juhtimiskeskuses on Kerli Sööt, kes liitus TLT-ga aasta alguses. Pärast enam kui 26 aastat Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas töötamist leidis ta TLT-s uue väljakutse klienditoe haldurina. Kerli tee TLT-sse algas ootamatult. Seoses ümberkorraldustega Haabersti Linnaosa Valitsuses oli ta juba koondamisteate saanud, kui sattus TLT-sse sotsiaaltranspordi koosolekule. Seal tutvustati juhtimiskeskust ning tekkis võimalus liituda TLT-ga sotsiaaltransporti haldama. „See oli justkui saatus,“ ütleb Kerli. „Tundsin kohe, et olen siin õigel kohal.“ „Mina töötan juhtimiskeskuses kliendihaldurina ning sotsiaaltransport on minu põhisuund. See oli pigem juhus ja saatus – oli vaja inimest, kes valdkonnast midagi teab ja mina olin sobiv,“ kirjeldab Kerli. Tema jaoks on see loogiline jätk varasemale tööle – paljud kliendid on samad, kellega ta varem kokku puutus. Ainuke erinevus on see, et kui varem toimus näost näkku suhtlemine, siis nüüd lahendab ta olukordi peamiselt telefoni ja e-posti teel. Lisaks on Kerli õppinud selgeks ka infoliini töö, et vajadusel teisi töötajaid asendada. Nii saab ta panustada mitmes suunas – nii sotsiaaltranspordi kui infoliini valdkonnas –, mis muudab töö veelgi huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks. Kerli rõhutab, et töö juures on kõige olulisem rahulik meel ja kiire reageerimisvõime. Juhtimiskeskuses tuleb sageli teha otsuseid sekunditega – olgu selleks bussijuhi rahustamine või ootamatute olukordade lahendamine. Üks meeldejäävamaid juhtumeid oli kadunud lapse leidmine – koostöös infoliini, dispetšerite ja bussijuhtidega õnnestus laps turvaliselt õigesse peatusesse juhatada. Rõõmu teeb klientide soe tagasiside ja tänulikkus abi eest. TLT valik Kerli jaoks ei tulnud ainult tööpakkumisest, vaid ka soojast vastuvõtust ja meeskonna sõbralikust suhtumisest. „Mind võeti kohe nii positiivselt vastu, et tundsin, nagu oleksin siin olnud juba kaua aega,“ ütleb ta. Vabal ajal on Kerli energiline ja mitmekülgne. Nüüd kui lapsed on suureks saanud, tekib rohkem vabaaega iseendale. Ta laulab Tabasalu Kammerkooris juba üle 20 aasta, harrastab käsitööd, mängib emade jalgpalli, reisib palju, veedab aega oma perekonnaga. Lisaks on tal kaks koera, kellega käib näitustel ja erinevates trennides. Kerli hindab TLT-s pidevat õppimisvõimalust ja arengut. „Siin on alati midagi uut õppida ja arendada. Juhtimiskeskus on kogu süsteemi süda – kui see ei toimiks, ei toimiks ka transport korralikult. TLT on organisatsioon, kus on võimalik areneda ja toetatakse oma töötajaid,“ kinnitab ta. Tema lugu on ehe näide sellest, kuidas varasem kogemus võib avada uue ja huvitava tee. TLT on koht, kus väärtustatakse inimese oskusi ja tausta, olenemata sellest, millises valdkonnas need on omandatud.