Ettevõtte vara ei ole isiklik vara: see on investeering kõikide töötajate heaolusse
Meie uus ja kena Õismäe tee 109 lõppjaam on nüüd mõnda aega avatud olnud – kaasaegne, mugav ja loodud just SINU heaolu silmas pidades. Aga… kahjuks on mul ka murelik sõnum.
Alates lõppjaama avamisest oleme pidanud tõdema, et kööki pandud TLT logoga tassid (74 tükki), magamiskohtades olevad pleedid (15 tükki) ja muud koristusvahendid on hakanud salapäraselt „oma elu“ elama ja ära jalutanud. Tundub, et need esemed on leidnud tee uutesse kodudesse.
Küsin siinkohal täiesti siiralt:
– Kui lähed sõbrale külla, kas sa paned tema tassi kotti ja viid koju kaasa?
– Või võtad diivanilt pleedi kaasa, et ehk kodus kulub ka ju ära?
Ma julgen arvata, et keegi nii ei tee.
Tegemist on ettevõtte varaga, mille oleme loonud teie jaoks – et teil oleks tööl parem ja mugavam. Varastamine, olgu see tass, pleed või segisti, on varastamine. Me ei luba seda mitte mingil juhul. Saan aru, et paljudel kolleegidel on olnud soovi saada endale ettevõtte logoga meene, kuid nende saamiseks on teisi viise, kui endaga koju kaasa viimine sealt, kus need on pandud kõigile kasutamiseks. Iga kord, kui keegi „lihtsalt võtab“, kannatavad kõik ülejäänud – eelkõige need, kes käituvad ausalt ja hästi. Sest iga kadunud tass või pleed on kadunud SINULT ja su kolleegilt.
Ja see ei ole ainuke mure, millega seisame silmitsi uue lõppjaama vaates. Õismäel on 8 magamiskohta, mis on mõeldud selleks, et need, kellel graafikus pikem paus, saavad soovi korral pikali heita. Magamiskohtade puhul on kasvanud trend, kus osa inimesi peab neid oma isiklikeks tubadeks – juba hommikul pannakse sildid „hõivatud“, et tulla alles tunde hiljem tegelikult puhkama. Siinkohal meenutan, et need ruumid on mõeldud kõigile. Need ei ole kellegi isiklikud.
Ja see ei ole veel kõik. On ka üks ebameeldiv ja piinlikkust tekitav näide toa omastamisest või broneerimisest, mis juhtus uues lõppjaamas. Meie kolleeg arvas, et sobilik on ruum väljaheitega ära märgistada. Selline käitumine on looduses üsna sage, kuid siiski tavaks vaid loomariigis ja meie töökultuuris ei ole see mitte mingil juhul lubatud. Selliselt käituvate inimestega ei soovi keegi koos töötada.Iga ära märgistatud või endale broneeritud ruum võtab ära võimaluse kellegi teise puhkuseks ning tekitab ebamugavust koristajale.
Ma usun lugupidamisse, vastutusse ja hoolivusse ning ka sellesse, et me suudame käituda väärtuste järgi ja läbi selle muuta organisatsiooni kultuuri ja tavasid.
Uus Õismäe lõppjaam läks ettevõttele maksma üle 400 000 euro. See ei ole pelgalt kulu – see on investeering SINUSSE, kallis kolleeg. Aga sellist käitumist nähes on raske põhjendada uusi investeeringuid, kui peame pidevalt tegelema kadunud vara ja rikutud ruumidega.
Sel aastal plaanime rajada veel mitu uut lõppjaama. Aga selleks, et see saaks teoks, peame kõik näitama, et oskame neid võimalusi hinnata ja kasutame ruume heaperemehelikult. Meie soov on luua sulle kaasaegsed, väärikad töötingimused. Aga selleks on vaja, et kõik mõistaksid, et need ruumid ei ole „kellegi isiklikud“ – need on meie ühised. Ja ühiseid asju tuleb hoida.
Hoiame üksteist ja hoiame seda, mis meile loodud.
Maigi Raukas
Personalidirektor
