Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT)

Aktsiaselts Tallinna Linnatransport jätkab Tallinna trammidele nimede andmise traditsiooni ning annab teada, et uutele PESA trammidele sobivate nimede valimiseks on moodustatud komisjon, kes on välja valinud juba ka esimese kategooria ja nimed.

Komisjoni ülesandeks on valida trammidele nimed, mis peegeldavad Tallinna ajalugu, kultuuri ja olulisi isikuid, pakkudes seeläbi meie linna ühistranspordile väärikat sümboolikat. Komisjoni esimeheks on abilinnapea Kristjan Järvan ning lisaks kuuluvad komisjoni Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport nõukogu esimees Taavi Aas, juhatuse liige Kaido Padar, kommunikatsiooni- ja turundusjuht Merilyn Räbbin ning Tallinna Transpordiameti juhataja Indrek Gailan ning ühistranspordiosakonna juhataja Liis Spiegelberg.

Komisjon on välja valinud esimese kategooria ja nimed, milleks on töösturid, kes on mänginud võtmerolli linna arengu ja jõukuse kujunemisel, mistõttu peeti oluliseks nende pärandi jäädvustamist trammide nimedes. Esimeste trammide nimedeks saavad Rotermann, Luther, Krull ja Lorup.

„Töösturid on andnud Tallinna õitsengusse äärmiselt olulise panuse. Ka esimene trammiliin avati Tallinnas just laevatööstuse teenindamiseks. Ei ole liialdus öelda, et just tööstus pani aluse Tallinna ühistranspordile. Ka tänases linnapildis näeme mitmeid väärikaid ja arhitektuurselt silmapaistvaid kvartaleid, mis on kerkinud just tänu töösturite ettevõtlikkusele. Lisaks kvartalitele kannavad nüüd nende töösturite nimesid ka meie kõige uuemad trammid. Tallinn on alati väärtustanud linna arengusse panustanud ettevõtjaid ja teeb seda ka tulevikus,“ kommenteeris komisjoni esimees Kristjan Järvan.

“Meie eesmärk on valida nimed, mis peegeldavad Tallinna mitmekesist ajalugu ja kultuuripärandit. Töösturid on meie esimene valik, kuid tulevikus katavad trammide nimed ka teisi olulisi valdkondi ja isikuid. Oleme võtnud eesmärgiks kaasata järgmiste nimede valimisse ka linlasi, eriti teatud kategooriate puhul, et tagada nimedele laiapõhjaline toetus ja tähendus,” lisas Järvan.

Kokku asub Tallinna teenindama 23 uut PESA trammi. Uued trammid lisatakse liini teenindama järk-järgult ning vastavalt sellele toimub ka nende väliskujunduse, sealhulgas nimede kleepimine, millest esimesed neli on plaanitud sellesse sügisesse. Iga tramm saab endale väärika nime, mis on hoolikalt valitud komisjoni poolt, arvestades Tallinna ajalugu ja linnaelanike ettepanekuid.

Lähemalt saab esimeste väljavalitud nimede kohta lugeda siit:

Christian Barthold Rotermann – suurärimees Tallinnas. Juhtis ja laiendas alates 1865. aastast oma isa alustatud äritegevust raua- ja puidutööstuse alal. Peagi ehitas ta Rotermanni kvartalisse aurusaeveski, makaronivabriku, uue kaubahoone Mere puiestee äärde ning viljaveski, mis kasvas suurimaks Tallinnas ning leivavabriku.1921. aastal muudeti Chr Rotermanni firma aktsiaseltsiks Rotermanni Tehased ja laiendati äritegevust autondusele. Avatud autoosakond tegeles sõidu- ja veoautode ning autokummide impordi ja müügiga. Esindati firmasid Opel, Oldsmobile, La Salle ja Friedr. Krupp A.-G., Essen.Tööd sai Rotermanni Tehastes 200 töölist.

Martin Christian Luther – suurtööstur. Pärast oma isa surma sai 1914. a mehaanilise puidutööstuse AS A. M. Luther omanikuks ja direktoriks ning oli selles ametis1939. aastani. Puidutööstus AS A.M. Luther oli suurimaks Eesti puidutööstusettevõtteks, mis valmistas vineeri, kontorimööblit, toolipõhju ja -seljatugesid, millest suur osa eksporditi. Siseturule valmistati kohvreid, tünne kübarakartonge, ranitsaid, paberikorve jne. 1930. aastatel, kui vineeri ekspordi võimalused vähenesid, alustas vabrik magamis-, elu- ja vastuvõtutubade ning kabineti mööbli ja lennukivineeri tootmist siseturule. M. C. Luther osales veel mitmete ettevõtete asutamises (Eesti Elektrimasinate Ehituse AS, Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank) ja juhtimises (tubakatööstuse AS Laferme, Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku AS-i ja lennuühing AS Aeronautjuhatuse liige, AS G. Scheel ja Ko panga ja Eesti Panga nõukogu liige) ning oli kauaaegne Vabrikantide Ühisuse esimees ning Kaubandus-Tööstuskoja suurtööstuse sektsiooni esimees.

Franz Krull – tegutses metallitööstuses. 1875. aastal Narvast Tallinna kolitud F. Krulli 1865. aastal asutatud viinavabriku seadmeid valmistav töökoda laienes kiiresti. Viinavabrikute seadmete valmistamise kõrval alustati tärklisevabikute ja saeveskite seadmete, külmutusseadmete, aurumasinate ja -katelde  tootmist. 19. sajandi lõpul jätkas ettevõte  tegevust aktsiaseltsina. Külmutuseadmed, mis moodustasid 10-15% toodangust olid tehase peamiseks ekspordiartikliks kahe maailmasõja vahel. Pärast I maailmasõda lisandusid toodangu nimekirja põllutöömasinad, turbapressid, lokomobiilid, põlevkiviõlitehaste seadmed ja mitmesugused tarbekaubad. Fr Krulli tehasest kujunes 1930. aastate lõpuks Tallinna ning kogu Eesti suurimaks metallitööstusettevõtteks, kus töötas ligi 900 töölist.

Johannes Lorup – suurärimees, rahvusliku klaasitööstuse rajaja. 1924. aastal rentis ta I maailmasõja ajal seisma jäänud Meleski klaasivabriku ja taaskäivitas seal purkide ja pudelite tootmise. 1934. aastal tõi ta oma tootmise üle Tallinna Koplisse rentides selleks endise Bekkeri laevatehase tühjana seisnud vabrikuhoone. Juba järgmisel aastal sai Lorupi klaasivabrikust turuliider. 1937. aastast kui alustas tööd kristalliosakond, muutusid Lorupi vabriku kristalltooted üheks populaarsemateks uudistoodeteks. Vabriku klaasist, poolkristallist ja kristallist tootevalik (karahvinid, vaasid, kannud, klaasid, piimapudelid, kausid, soola-pipratoosid, õllekannud, tuhatoosid jne) oli lai: toodangu nimekirjas seisis üle 1000 toote, millest osa läks ekspordiks.