Kui töö ja hobi kohtuvad: TLT töötaja valmistab oma kätega ühissõidukite mudeleid
Sisevalve ekspert Martin Tsinel on üks põnev tööga seotud hobi – nimelt valmistab ta 3D printeri abil ühissõidukitest mudeleid.
Hetkel on valmis neist kaks: retrotramm ja PESA tramm. Järgmiseks toimub väike kõrvalepõige busside maailma, sest saabus palve teha valmis elektribussi mudel. Peale seda on plaan võtta ette taas trammid. Aga kõigest järjekorras.
Hobi, mis kõnetas juba lapsepõlves
Eks Martin on varem ka nokitsenud, sellega on ta oma vaba aega veetnud heal meelel lapsepõlvest peale. Kodused riiulid on tal täis erinevaid enda poolt valmistatud esemeid. „Vitriinkapist leiab paarikümne kanti erinevaid meisterdatud mehikesi, sama palju on ka erinevaid autosid. Käsitööna valminud puidust laevu on kaks: Vaasa ja La Coronne.“
Kui varasemad on valminud teisi materjale ja tehnoloogiaid kasutades, siis ühissõidukite mudelite valmistamise tuhin tuli tal peale 3D printerit nähes. Ta sõnab: „Sattusin kogemata sugulase juures 3D printeri otsa. Nägin, mida see on võimeline tegema. See avas mulle uue maailma.“
Muidugi seadis Martin siis kohe sammud poodi, valis aga printeri välja ja vedas koju. Proovis samuti seejärel kodus teha, algus oli konarlik, aga harjutamine teeb meistriks. Tegelikult onMartinil juba kolmas 3D printer kodus: esimene ei meeldinud ja teine järelturult ostetud printer sai paraku oskamatuse tõttu ise tuksi keeratud. Aga harjutamine teeb meistriks! Nüüdne vahaprinter on aga mugav kasutada ja kordades kiirema printimistsükliga.
Kust aga õppis tegutsema: „Olen vaadanud hulgaliselt Youtubest videosid, et kuidas ja mida nendega teha annab. Tegemist ei ole iseenesest raske aparaadiga. Juhised on internetis olemas ja need on kasutajasõbralikud. Nii et julgustan kõiki proovima – kui vaja, tulge küsige minult, kuidas teha.“ See tegigi asja tema jaoks huvitavaks, et olles tegelenud 3D mudeldamisega üle 20 aasta, siis nüüd on kaubanduses kättesaadavad taskukohased printerid ning saab senisest kergema vaevaga asju välja printida ja reaalsuseks teha.“
Inventuuri tehes hea ideeni
„Vana-Lõuna trammipargis inventuuri tehes nägin PESA trammi mudelit, mis ei näinud just kõige parem välja ja mõtlesin, et miks mitte proovida ise parem mudel valmis teha. Ühtlasi tuli jutuks, et juhtimiskeskuses võiks need kõik olemas olla. Minu jaoks sai asi alguse tegelikult retromudelist. See koosnes lõpuks muide 80 erinevast prinditud jupist. Miks just see? Eks ikka seepärast, et retrotrammi mudelit ei ole mitte kusagil meil enne olemas,“ selgitab mees.
Ta lisab: „Eks see nokitsemine ja katsetamine võttis mul ikka paar-kolm nädalat aega. Pühadeaegne hingetõmbepaus selle alla läkski.“ Selle aasta alguses oli aga esimene 3D trammimudel valmis ja seda sai ka teistele kolleegidele uhkusega näidatud.
Martini sõnul sai ta teistelt kiita ja visati naljagi, et võtku ta teised ühissõidukid ka ette. „Vahaprinter on mul nüüd kodus, miks mitte?“ arutles ka ta ise. Mõeldud-tehtud. PESA trammi valmimine läks juba läbimõeldumalt. PESA puhul oli erinevaid välja prinditavaid juppe muide 115.
Töö ise koosneb mehe sõnul neljast töö osast: 3D mudeli modelleerimine, seejärel printimine, kolmandaks värvimine ja lõpuks ükshaaval kokkupanek. Ja kui kõik koos, siis hoiab ta kallist vara eritellimusel valmistatud klaasist kastis.
Martin kinnitab, et kui nüüd kolleegi soovitud elektribuss saab tehtud, siis oleks tal soov teha järgmisena ära hall megavana tramm T7. „Vanad trammimudelid on rariteedid, pakuvad inimestele huvi, neid pildistatakse uutega võrreldes enam, fännid on alati kaameratega kohal, kui kusagil neid tänaval näha on. Trammifänn ma otseselt ei ole, aga neid on lahe 3D printeris teha, sest väljakutset pakub juba nende jooniste kokkupanek arvutis.“
Igatahes jääme põnevusega ootama Martini käe alt valmivaid järgmisi 3D mudeleid: on need siis trammid, bussid või trollid. Lahedad on need kõik!
