Abilinnapea Joel Jesse: „Töötame kõik ühise eesmärgi nimel!“
Detsembri keskpaigast transpordivaldkonna eest vastutaval Tallinna abilinnapea Joel Jessel on põhjust rõõmustamiseks, sest pealinna ühistranspordi üle võib uhke olla.
Kuigi kuujagu tänases ametis, on Joel Jesse olnud Tallinna Linnatranspordi ja meie inimeste tööga juba varasemalt kursis. Olles aastaid seotud erinevate taristu ja liikuvuse projektidega ning kuuludes varasemalt ka TLT nõukokku, teab ta nii siinseid rõõme kui muresid.
„Ühistransport ja liikuvus on äärmiselt olulised märksõnad meie kõigi jaoks, seda enam, et TLT aitab igapäevaselt jõuda õigeaegselt ja turvaliselt sihtkohta suurel hulgal linlastel ja meie külalistel – kellel tööle, kellel koju. Kui tervikpilti vaadata, siis on oluline siduda ja näha omavahel erinevaid rolle ning liikumisviise – buss, tramm, rong, auto, jalgratas ja loomulikult jalakäija ise. Meist igaüks on olenevalt olukorrast kord ühes, kord teises rollis.“
Samuti toob ta välja liiklusohutuse olulisuse. „See, milline on Tallinna liiklus, sõltub meist igaühest. Järgides liiklusreegleid, märgates teisi liiklejaid ning arvestades üksteisega, loome liikluskultuuri ja tagame linnas sujuvama ja ohutuma liikumise.“
Ühistransport kui mugav liikumise võimalus
Abilinnapea lisab, et Kristiine linnaosast Vabaduse väljakul paiknevasse Linnavalitsusse on vägagi mugav tulla ühistranspordiga ning seda võimalust on ta kasutanud korduvalt. „Pean tunnistama, et need mõned peatused saavad bussiga läbitud kiiremini kui autoga.“ Vabal ajal püüab ta leida samuti võimalust liigelda erinevate liikumisviisidega, sealhulgas autovabalt – näiteks tulla koos perega, kasutades ühistransporti, kas kesklinna kinno või vanalinna jalutama või suvisel perioodil teha jalgratastega mööda Tallinna rattateid üheskoos üks mõnus spordiring.
Nii sõnab ta, et ühistranspordi olulisust linnaelanikele ja turistidele ei saa kuidagi alahinnata. Selleks, et ühistransport oleks muude liikumisviiside seas konkurentsivõimeline, on oluline ühistranspordivõrgu arendamine, vajaduste kaardistamine ja elluviimine, et ühistransport oleks võimalikult kiire ja mugav. „Liinivõrk on kui elav keskkond, mis on pidevas muutumises ning arvestab reaalsete vajadustega. Kui nüüdseks on Tallinna ühistranspordi liinivõrgu muutmise esimene ja teine etapp tehtud, siis kolmas ootab peagi ees. Selle eel analüüsitakse juba tehtud muudatusi ja kuulatakse ära linnaosavanemate ja Tallinna Transpordiameti tähelepanekud. Linnaosavanemad on need, kes elanikele kõige lähemal ehk just nii saame arvestada edasises tegevuses enam elanike tagasisidega.“
Ta lisab, et liinivõrku tuleb vaadata tervikuna ja kõiki saabuvaid ettepanekuid analüüsitakse. „Mida saame arvestada, seda kindlasti teeme. Mida ei saa, siis selle osas selgitame, miks ei ole ettepanekuga võimalik arvestada. Kevadel on meil plaanis käia linnaosavalitsustes ka kohapeal ning eelseisvaid lahendusi tutvustada. Eesmärgiks on jõuda kolmanda etapi realiseerumiseni selle aasta keskpaigas, suvisel ajal, et muutus oleks ühissõidukijuhtidele ning sõitjatele mugav.“ Nõnda suureneb ka võimalus selleks, et autoomanik kaaluks soovi korral alternatiivina ühistransporti.
Samaaegselt tuleb mõelda sellele, kui olulised on sõitjate jaoks mugavad ümberistumise võimalused. „Kristiines liiklussõlmes bussipeatuste erinevates asukohtades paiknemisest on räägitud juba aastakümneid, Kristiine Keskuse ees on linna suunas hea ühine ühistranspordipeatus, aga vastupidises suunas ei ole nii head lahendust. Peatuste temaatika üldiselt – kus ühistransport peatub ja millised on ümberistumise võimalused, kuidas need peatused välja näevad, nende ilmastikukindlus – kõik see on sama oluline, kui kaasaegne veerem või linlaste vajadustega arvestav liinivõrk.“
Uuenenud veerem on meie visiitkaart
Tallinna linnavalitsus on püüdnud igati panna õla alla, et pealinna ühistransport vastaks tänapäevastele tingimustele. Üheks oluliseks näitajaks on kindlasti veeremi keskmine vanus. „Uuenev veerem on oluline sõitjale, sest kes sooviks ikka vana või kulunud ühissõidukiga liigelda. Samuti ühissõidukijuhile, kellele see on igapäevane töökeskkond. Seda suurem heameel on tõdeda, et Tallinnas on viimastel kümnenditel uuendatud järjepidevalt veeremiparki. Linnatänavatel on uued PESA trammid, bussiliikluses astusime sammu edasi juba mõnda aega tagasi, sealhulgas tuues liiklusesse elektribussid. Samuti tuleb gaasibussidele lisa. Peagi saabuvad uued akutrollid lõpetavad lühiajalise katkestuse linna trolliliikluses, mis oli vajalik amortiseerinud kontaktvõrgu uuendamiseks enne uute akutrollide saabumist.“
Et ühistransport liiguks iga ilmaga, kuuluvad TLT veeremiparki lisaks gaasi- ja elektribussidele ka diiselbussid, mida nüüd on uuendama asutud. „Mõistlik on vähendada veeremi energiaallikast tulenevaid riske, sest linnaelanik ootab ühistransporti iga ilmaga ja igas olukorras, et ühistransport tuleks õigeaegselt ja liinivõrk toimiks, sõit oleks turvaline ja ühistranspordile saaks kindel olla. Selle nimel teeme tööd.“
Vastutusrikas ja väärtustamist väärt töö
„Tahan eraldi tänada ühissõidukijuhte, kes te oma igapäevatööd teete, mis on vastusrikas, kuna peate tagama kvaliteetse teenuse ning loomulikult liiklusohutuse. Nagu ütlesin, siis tegemist on väga vastutusrikka tööga, sest teie tegevusest sõltub sõitjate turvalisus ja ohutus. Kuidas käitute liikluses, pidurdate, kiirendate, kui turvaliselt vahetate sõidurida, arvestate kaasliiklejatega ning seejuures peate nägema ohuolukordasid ette – see kõik on sujuva sõidu aluseks. Reisijaid ja liiklussituatsioone on väga erinevaid ning see, kuidas ennast väljendame ja liikluses käitume, abi pakume – kõik see on oluline. Sellega paistame välja, suureneb kliendirahulolu, ühistranspordiga sõidab rohkem inimesi ning see kajastub lõpuks ettevõtte arengus ning töötajate töötingimustes ja rahulolus,“ toob ta välja. „Väärtustame Tallinna linna ja TLT poolt teie tööd ning soovime tõsta bussijuhi ameti atraktiivsust. Konkurentsivõimelisel palgal ja töötingimustel on siinkohal oluline roll, seda suurem heameel on näha, et töötasusid on korrigeeritud TLT-s igal aastal.“
Ta lisab, et peamine on mõista, et oleme ühise eesmärgi nimel tegutsemas. „Organisatsioon peab kokku hoidma, sest see on nii tugev, kui on selle nõrgim lüli. Palju sõltub hooldus-, koristus-, remondi-, arendus- ja tugiteenustest, juhtkonnast ja juhtidest – aitäh kõigile, suurepärane töö!“
Abilinnapea toob siinkohal välja, et ka tal endal on läbitud C, CE, D, T ja kood 95 ametiõppe koolitus. Nii teab ta, mida tähendab suure veeremiga sõitmine, arvestamine, et kus on pimenurgad, millised on pöörderaadiused, milline on nähtavus erinevates ilmastikuoludes ning kuidas mõjutab sõiduraja laius liikumist või manööverdamist. „D-kategooria juhtimisõiguse koolituse olen läbinud 2025. aastal TLT-s,“ lisab ta, et kõik see aitab paremini mõista ja taristu kavandamisel kaasa rääkida.
Ta lisab, et eriti hea meel on selle üle, kuidas TLT on viimase 3-5 aasta jooksul teinud suure arengu liikumaks transpordiettevõttest teenindusettevõtteks. Et meie ühissõidukijuhid on korrektsed, viisakad, eesti keele õpe on üha tulemuslikum ja populaarsem. „Mida pean veel oluliseks on meie identiteet, visuaal. Et inimene saaks aru, mis ja kelle bussiga tegu on. Tallinna veerem on ühetaolise CVI-ga, meie sõidukitel ei ole enam välireklaami. Seda kõike selle nimel, et inimene tunnetaks, et see on meie linn ja meie ühistransport.“
Parimad soovid ja et jätkuks jaksu
Lõpetuseks soovib abilinnapea kogu TLT töökale kollektiivile jõudu, edu ja positiivset meelt. „Just positiivsus on see, mis aitab vältida läbipõlemist ja on edasiviiv jõud. Ühistransporditeenus on linnas sama oluline nagu inimesele vereringe, mis peab olema pidevas liikumises ning toimima sujuvalt, tõrgeteta ja ohutult. Alati peame mõtlema sellele, millist teenust me ise soovime ja sellele, et ühistranspordiga sõidavad ka meie lähedased, lapsed ja kolleegid. Samuti astume ise sõitjana ühistransporti ja usaldame ennast kolleegi hoolde.“
Ja veel üks lubadus, mille abilinnapeal lahkel loal kirja paneme. Nimelt tunnistab ta ausalt, et on mõelnud bussijuhi töövarjuks tulemisele. „Mainisin naljatamisi TLT juhatuse liikmele Kaido Padarile, et mul on D-kategooria olemas, võin tulevikus ka vajadusel appi tulla, kui kriisiolukorras vaja. Olgu sellega kuidas on, kuid töövarjuks tahan tulla juba eeloleval kevadel või suvel, sõita kaasa ja näha tööd bussijuhi vaatenurgast, et enam väärtustada ametit.“
See tähendab seda, et järgmise intervjuu saame abilinnapeaga teha juba töövarjutamise teemal. „Pean väga oluliseks mõtteviisi, et kui on midagi lubatud, siis tuleb seda teha. Oma sõna pidada on oluline ning kui peaks tekkima plaanides muutusi, siis tuleb sellest rääkida, selgitada ja põhjendada.”
Tekst: Kadri Penjam
