Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT)

Juba 1946.a. septembrist kavandati Tallinnasse trollibussiliinide rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, nende hulgas põhiliste variantidena Pirita—südalinn—Balti jaam ja Kopli—Balti jaam. 25. mail 1948.a. valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam—Pirita—Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. 1954.a. augustis valmis trollibussiliini Balti jaam—Stalini väljak skeem, aga ka see ei leidnud rakendamist.

Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959.a. detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst.—Toompuiestee—Paldiski mnt.—Rocca al Mare. 1962. aastal alustati ehitustöid kontaktliini paigaldamisega. Lõppvariandis ulatus aga liin ainult Hipodroomini. 6. juulil 1965.a. avatigi Estonia teatri esisel väljakul pidulikult Tallinna esimene trollibussiliin.

Tallinna trollibussiliikluse alguseks Estonia—Hipodroomi liinil 1965.a., samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise hetkeks ei olnud valmis ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Kõikjal alustati ajutiste lahendustega, milleks olid kas liinide lõppu paigaldatud vagunelamud või heade naabrite (Teaduste Akadeemia Raamatukogu Estonia teatri juures, kohvik «Energia» Tallinna Kaubamaja juures) loal kasutatav WC ja telefon. Esimene lõppjaam valmis 1966.a. lõpus Hipodroomi juures aadressil Paldiski mnt. 50. Mustamäe dispetšerpunkt koos trollide seisuplatsiga adressil Akadeemia tee 29 valmis 28. detsembril 1967.a. Aastatel 1977-1981 laiendati seda  juurdeehitusega. Kuigi Estonia teatri esisel väljakul ja Kaubamaja juures lõppesid mitmed marsruudid, ei lubatud arhitektuurilistel kaalutlustel sinna trollide lõppjaama rajada.

Väike-Õismäe trolliliini ehitamine tuli nii ootamatult ja plaaniväliselt, et dispetšerpunkti ehitamine jäeti viimaseks. Nii valmis Väike-Õismäe trollide lõppjaam alles 7 aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987.a. See aeg tuli läbi ajada vagunelamute ja korteriga lähedalasuvas elumajas. Ka 9. trollibussiliin alustas tööd ilma Keskuse lõppjaamata, mis valmis alles 1991.a. juulis.

Liikluse organiseerimine ilma korralike sidevahenditeta on keeruline, kuid just selline oli trolliliikluse algus Tallinnas. Ainus võimalus dispetšeriga ühendust saada oli kasutada avalikku kõnepunkti. Vahepeal kasutusele võetud raadioside võimaldas infot vahetada ainult tehnilise abi autode ja dispetšerite vahel.

1991.a. saadi teada, et Helsingis on kavas välja vahetada ühissõidukites kasutusel olev raadioaparatuur ja jõuti kokkuleppele sealse sidesüsteemi ostmiseks. Vajalikud ümberehitused ja vormistamised võtsid aga niipalju aega, et esimesi aparaate hakati paigaldama alles 1995.a juulis.

Trolliliikluse jaoks tähendas Eesti iseseisvumine keerulist aega, sest trollide ja nende varuosade tootja Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist USA dollarites. Dollareid polnud trollipargil kusagilt võtta ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi vanade käigushoidmiseks. Tulemuseks oli, et kui trolliliikluse tippaastal 1988 oli liinidel korraga 160 trolli, siis 1991. aastaks kahanes arv 108-ni ja 1995. aastaks 94-ni. 1990-ndate lõpus kaaluti uue trolliliini ehitamist Mustamäe ja Õismäe vahele, kuid see idee jäi realiseerimata. 1993. aastal võttis aga Tallinna linnavolikogu vastu linnatranspordi arengukontseptsiooni, mis rõhutas juba elektritranspordi kui liikumisviisi olulisust Tallinna jaoks.Alates 2002.a detsembrist on trolliveerem saanud täiendust Poola firma Solaris trollibusside näol, mis on kokku pandud Poznani lähedal Bolechowos asuvas tehases. Euroopa Liidu toetusel viidi aastatel 2006 – 2009 Tallinnas ellu SMILE projekt – uuendati trammide, trollide ja busside infosüsteemid ning ehitati välja ühistranspordi prioriteedisüsteem. Trollibussides toimivad GPS – infotablood koos peatuste automaatse teatamisega. 26 Tallinna ristmikul toimivad fooride lisaseadmed, mis võimaldavad ühissõidukitele “rohelise laine”. 30. oktoobrist 1992 kuulus Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS (TTTK) kui aktsiaselts Tallinna linna omandusse. 18. juulil 2012 viidi Äriregistrisse sisse muudatused, millega Tallinna linn ühendas Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsi (TAKi) ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaseltsi (TTTK). Sellega viidi juriidiliselt lõpule kahe ettevõtte koondumine, milles TAK oli ühendav ja TTTK ühendatav äriühing. Tööd alustas uus linnatranspordifirma Tallinna Linnatranspordi AS. 2020. aastal tähistatakse trollibussiliikluse 55. aastapäeva.

Trollibussiliinide kujunemise marsruuditabel

¹ Liini pikendati Mustamäele ainult tööpäevadel. Alates 12. aprillist 1975 sõidavad trollibussid Mustamäele kõigil
  nädalapäevadel.
² Trollid sõitsid liinil ainult tipptundidel. Alates 1. juulist 1981 sõidavad trollid liinil terve päev.