Trammiliikluse ajalugu
24. augustil 2023. aastal tähistas Tallinna tramm oma 135-ndat aastapäeva. Tallinn on ainuke linn Eestis, kus sõidab tramm. Trammi pika ajaloo kestel on vahetunud 8 riigikorda, trammiettevõtte nime on muudetud 15 korda, sellel on olnud 26 juhatajat. Põhiline, mis on jäänud, on rööbastee rajalaius – 1067 mm ehk pool sülda, nagu see 1888. aastal maha pandi.
Tallinna tramm on üle elanud kaks maailmasõda. Teise maailmasõja lõpus 9. märtsil 1944 pommitas Nõukogude Liidu lennuvägi Tallinna, mille tulemusel hävines ligi 40% Tallinna elamufondist ja sai kannatada ka trammimajandus.
1888
Trammiliiklus algas Tallinnas hobujõul ja kestis selliselt 30 aastat. Hobutrammiliinid kulgesid Tallinna linna läbivail peamagistraalidel — Narva, Tartu ja Pärnu maanteel. Nendele trassidele on jäänud tramm tänaseni. Hobutrammiliinide kogupikkus oli 1902. aastal 7,24 km. Vaguneid oli 1917.aastal käigus 37.
1910
Järgmine trammiliin avati Tallinnas Kopli linnaosas 1915.a. Selle rajasid seal asuvad tehased (Vene-Balti Laevatehas ja AS Böckler ja Co) oma töötajate teenindamiseks. Trammiliinil kasutati auruvedureid, millele peagi lisandusid mootorvedurid. Eesmärgiga kasutada rajatud liini ka Balti raudtee Kopli kaubajaama suunal kaubavedudeks, ehitati rööbastee laiarajalisena (1524 mm). Kui esimese maailmasõja keerises hobutrammi liiklus 1918. aastal täielikult katkes, töötas Kopli trammiliin edasi. Sõja-aastail küll vaevaliselt, kuid oli siiski põhiliseks liiklusvahendiks, mis ühendas Kopli poolsaart kesklinnaga.
Pärast hobutrammi liikluse katkemist 1918.a. seiskus trammiliiklus Tallinna südalinnas kuni 13. maini 1921.a. Sel päeval alustasid remonditud rööbasteel liikumist hobutrammi vagunitest ümber ehitatud bensiinimootoriga trammid.
1920
Elektritrammi liiklus algas Tallinnas 28. oktoobril 1925.a. Narva maantee liinil. Trammid hakkasid tööle 600 V alalisvooluga. Trammivagunid ehitati Tallinna tehastes, kasutades Saksamaa ja Rootsi agregaate ja seadmeid.
1930
1931.a. naelutati Kopli rööbastee ümber rajalaiusele 1067 mm ja sõitma hakkasid seal ainult bensiinimootortrammid.
1940. aastaks ulatus trammiliinide kogupikkus 13,4 km-ni, s.h. Kopli üherajaline trammiliin Tallinna Tehnikaülikoolist Balti jaamani 5,1 km. Kopli liin ei olnud veel elektrifitseeritud. Vaguneid oli sel ajal kokku 54, nendest 20 elektrimootorvagunit, 9 bensiinimootorvagunit ja 25 haakevagunit. 1939.a. vedas tramm üle 143 miljoni sõitja.
1950
Edasine Tallinna trammiliinide areng algas 1951.aastal, kui Kopli liin ehitati kaherajaliseks ja elektrifitseeriti. 1953.a. ühendati Kopli liin Viru Väljakul südalinna liinidega. 1955.a. pikendati Tartu mnt. liin Ülemisteni. Edasised muudatused olid lokaalse tähtsusega. 2014.aasta märtsis enne 4. trammiliini rekonstrueerimistööde algust oli trammi rööbastee pikkus üherajalises arvestuses 39 km. Trammid sõidavad neljal maršruudil: Kopli – Kadriorg (liin nr.1), Kopli – Ülemiste (liin nr.2), Tondi – Kadriorg (liin nr.3) ja Tondi – Ülemiste (liin nr.4).
Aegade jooksul on Tallinna trammiteedel veerenud väga erineva päritoluga vagunid. Hobutrammi vagunid olid Belgia päritolu, aurutrammi vedurid ja vagunid saadi kasutatuina Peterburist. Tallinna viies erinevas tehases ehitati mitmut tüüpi vaguneid. Rootsist osteti 1930.a. trammi lumesahk. Tallinna trammidepoos valmistati 1951-1954. aastetel 15 elektrimootorvagunit ja 23 järelvagunit.
Alates 1955.a. saadi kaasaegsemaid tramme Saksamaalt Gotha vaguniehitustehasest, kust osteti 1955-1964 viiskümmend (50) mitut tüüpi mootorvagunit ja viiskümmend (50) järelvagunit, lisaks 1965-1967 veel 50 liigendtrammi G4. 1973.aastast osteti tramme Tšehhoslovakkia firmalt CKD-Tatra. Kokku saadi aastetel 1973-1990 Prahast 60 T-4 tüüpi trammi ja 73 KT-4 tüüpi liigendtrammi. Vagunipargi täiendamiseks ja täielikult amortiseerunud trammide asendamiseks on viimase 11 aasta jooksul (2004-2013) ostetud Saksamaa linnadest (Gera, Cottbus, Erfurt, Frankfurt am Oder) 47 kasutuskõlblikku pruugitud trammi KT-4D. Tänini käigusolevad trammid kannavad pardanumbreid 133–180. Aastatel 2001-2004 osteti 12 madalapõrandalist trammi keskosa, mis monteeriti trammide KT-4 külge ja trammi tüübiks sai KT-6.
1960
Mitmesuguseid tehnilisi tramme on aastail 1953-1997 trammidepoos ehitatud kokku 39, millest tänapäeval on kasutusel veel 9: lumesahad – lihvimisvagunid, kontaktvõrgu remondivagunid, manöövertramm, õppetramm, muuseumvagunid jne.
Tippaastaiks on trammi ajaloos olnud 1975.a., kui käigus oli 162 vagunit; 1979.a., kui sõideti läbi 6,9 milj. km ja 1988.a. kui veeti 109 miljonit sõitjat. 2006. aastal sõideti läbi 3,15 miljonit kilomeetrit ja veeti 26,2 miljonit sõitjat. 2007.a. alul oli käigus 83 trammi KT-4 ja 12 madalapõrandalise keskosaga trammi KT-6. See võimaldas liikluse tippaegadel hoida liiklusintervalliks 4 – 5 minutit.
2014
2013. aastal ostis TLT AS Saksamaalt veel 5 põhjalikult remonditud KT4 tüüpi trammi. Tänaseks on need kõik liinil. 2014 alguses sõitis Tallinnas 77 trammi (nendest 65 – KT4 ja 12 – KT6 tüüpi).
7. aprillil 2014 algasid 4. trammiliinil suuremahulised rekonstrueerimistööd, mille tulemusena uuendati kogu trammitee koos infrastruktuuriga. Tööde käigus uuendati teealused kommunikatsioonid, trassile jäävad sõidu- ja kõnniteed ning haljastus. Trammitee viidi kogu ulatuses betoonalusele, vahetati välja kontaktliinid, ehitati ümber Pärnu maantee depoo ja uuendati veoalajaamad.
Trammiliini rekonstrueerimise projekt teostati 2015.a lõpuks ning selle tulemusena hakkasid trammiliinidel nr 3 ja 4 sõitma 20 uut Hispaania tootja CAF moodsat trammi.
2017
Aastatel 2016-2017 rekonstrueeriti Kopli suunaline trammitee ja Kopli depoo. Rekonstrueeritud trammitee pikkus on 16 kilomeetrit Viru väljakust kuni Kopli depooni. Rööpad viidi betoonalusele, vahetati välja kontaktliin ning kandemastid. Lõigul Suur Rannavärav – Balti jaam, viidi trammitee lähemale Skoone bastionile, arvestades perspektiivset Rannavärava tänava sulgemist autoliiklusele. Kolme veoalajaama paigaldati uued seadmed. Viru ringil arvestati Tallinna uue peatänava visiooniga. Kõik peatused said trammiooteplatvormid ning ootekojad. Sõiduteega ristumised muudeti ohutumaks, paigaldades foorid ning kujundades ümber liikluslogistilised lahendused. Kopli trammidepoo sai võimekuse parkida uusi CAF Urbos tramme. Alates 2017. aasta sügisest saab trammiga kesklinnast otse lennujaama. Selleks pikendati trammiteed Peterburi mnt tagasipöördekanjonist terminalini.
Täna tegeleb igapäevase trammiliikluse tagamisega 130 trammijuhti, lisaks depoodes ja töökodades 5 insener-tehnilist töötajat, 46 kvalifitseeritud trammide hooldus- ja remonditöölist ning 20 rööbasteede remondi ja hooldusega tegelevat töötajat.
