Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT)

Tänapäev

Solaris Urbino IV 12 CNG

Man Lion´s City A78

Madalapõhjaline linnabuss on 12 meetrit pikk, 2,5 meetrit lai ja 2,98 meetrit kõrge linnabuss. Bussis on 55 seisu- ja 30 istekohta. Keskkonnasõbralik buss on varustatud 213 kW ehk 285 hobujõulise diiselmootoriga, mille heitme-normiks on EURO V, kuid mis vastab ka EEV (Enhanced Environmentally Friendly Vehicle – eriti keskkonnasõbralik sõiduk) nõuetele. Busside heitgaaside vastavus tugevdatud EEV normidele saavutatakse mehaanilisel teel. Bussidel on 6-käiguline ZF Ecolife automaat-käigukast koos integreeritud retarderiga, topeltklaasaknad ja Põhjamaades kasutamiseks mõeldud salongi kütte- ning ventilatsioonisüsteem. Buss on varustatud küljekallutus-funktsiooniga ja omab ratastooliga sisenemiseks metallrampi. Tallinnas hakkasid sõitma alates 2013. aastast.

Liigendbuss MAN Lion`s City GL / A40

Liigendbuss MAN Lion´s City GL /A40/ on 18,75 meetrit pikk, 2,5 meetrit lai ja 2,98 meetrit kõrge linnabuss. Bussis on kokku 166 sõitjakohta, neist 122 seisu- ja 44 istekohta. Keskkonnasõbralik buss on varustatud 235 kW ehk 320 hobujõulise diiselmootoriga, mille heitme-normiks on EURO V, kuid mis vastab ka EEV (Enhanced Environmentally Friendly Vehicle – eriti keskkonnasõbralik sõiduk) nõuetele. Busside heitgaaside vastavus tugevdatud EEV normidele saavutatakse mehaanilisel teel ilma AdBlue® lisanditeta. Esimesed EURO V liigendbussid Tallinnas. Bussidel on 6-käiguline ZF Ecolife automaat-käigukast koos integreeritud retarderiga, topeltklaasaknad ja Põhjamaades kasutamiseks mõeldud tõhus salongi kütte- ning ventilatsioonisüsteem. Buss on varustatud küljekallutus-funktsiooniga ja omab ratastooliga sisenemiseks metallrampi. Tallinnas hakkasid sõitma alates 2013. aastast.

Volvo 7900 Hybrid

Madalapõhjaline linnabuss on 12 meetrit pikk, 2,55 meetrit lai ja 3,27 meetrit kõrge linnabuss. Bussis on 50 seisu- ja 35 istekohta. Keskkonnasõbralik buss on varustatud 177 kW ehk 237 hobujõulise mootoriga, mis töötab koos elektrimootoriga liikumisel laetavate akudega, vähendades kütusevajadust kuni 30% ning minimeerides õhusaastet. Bussidel on 6-käiguline automaat-käigukast koos integreeritud retarderiga, topeltklaasaknad ja Põhjamaades kasutamiseks mõeldud salongi kütte- ning ventilatsioonisüsteem. Buss on varustatud küljekallutus-funktsiooniga ja omab ratastooliga sisenemiseks metallrampi. Tallinnas hakkasid hübriidid sõitma alates 2015. aastast.

Ajalugu

Iveco Irisbus Crossway LE SFR 161/01

Maanteeamet sõlmis 31.05.2011 Tšehhi firmaga Iveco Czech Republic a. s. lepingu 110 Iveco Irisbus Crossway tüüpi bussi ostuks Eestile, mida rahastati Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud CO2 saastekvoodi ostu-müügi lepingu alusel laekuvatest vahenditest.

Maanteeamet viis sellega ellu Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud lubatud heitkoguste ühikutega AAU’de (Assigned Amount Units) kauplemise kokkuleppest rahastatavat rohelist investeerimisskeemi, mis on suunatud ühistranspordi arendamisele. AAU-de müük toimus Kyoto protokolli artikli 17 kohaselt, mis näeb ette, et saastekvoodi müügist saadav tulu tuleb suunata CO2 jt kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vähendavatesse keskkonnasõbralikesse projektidesse.

Ostetavatest bussidest 100 võeti kasutusele maakonnaliinide teenindamiseks ja kümme anti 14.12.2011 kasutamiseks üle Tallinna linnale.

Tegemist on 12-meetriste normaalbussidega, mis vastavad EEV ehk „eriti keskkonnasõbraliku sõiduki“ heitgaaside piirnormi nõuetele, mis on kõrgem hetkel Euroopas nõutavast EURO V piirnormist. Bussid varustatud kliimaseadmega ja liikumispuudega inimeste ligipääsu võimaldavate rampidega. Müüja on andnud bussidele 5-aastase üldgarantii ning 9-aastase garantii bussi kerele. Bussid jäävad kogu kasuliku eluea jooksul riigi omandusse.

Busside tarnija Iveco Chech Republic a. s. esindab Kesk- ja Ida-Euroopas kontinendi suuruselt teist bussitootjat Irisbus Ivecot. Iveco Irisbus Crossway bussid lõpetasid Tallinnas liinisõidud novembris 2021.

Scania K 270 UB4X2LB

2-teljeline madala põrandaga linnabuss, valmistatud 2007. aastal Poolas Scania bussitehases. Buss on alumiiniumist kerega, pikkus 11,96 m; laius 2,55 m; kõrgus 3,30 m. Uste arv 3, esimese ja teise ukse juures ei ole sisenemisel astmeid. Istekohti 31, seisukohti 57. Euro 4 nõuetele vastav turbodiiselmootor DC 917 270 hp, töömaht 8867 cm, võimsus 198 kW, 6-käiguline automaatkäigukast ZF 6HP 592C NBS, rehvid 275/70R22,5 ja tühikaal 11,8 tonni.

Buss on varustatud küljekallutusfunktsiooniga, 2. ukse juures asub kokkupandav metalltrapp. Bussil on kütusekulu jälgimiseks ja rikete diagnoosimiseks pardaarvuti. Külgaknad on toonitud topeltklaasidega ning kere külge liimitud; nendes asuvad õhutusaknad. Bussidel on salongi temperatuuri automaatne reguleerimissüsteem ja laes 2 õhutusluuki, millest esimene on elektriliselt juhitav. Buss on varustatud Mobitec LED süsteemi oranzi tooniga marsruuditabloodega, mis on hästi nähtavad ka ereda päikesega, samuti peatusi näitava elektroonilise tabloo ja automaatse peatuste teadustamise süteemiga, mida juhitakse GPS süsteemi baasil. Viimase liinisõidu tegid 30. novembril 2022.

Scania CL94 UA6X2/2LB 300 Omnilink

Madala põrandaga 4-ukselised liigendbussid, valminud 2006. aasta kevadel Scania tehases Poolas. Esimesed madalapõhjalised liigend-bussid Tallinnas ja Eestis – esimesest ja teisest uksest sisenemisel puuduvad bussil astmed, mis muudab bussid paremini ligipääsetavamaks ning mugavamaks ratastooliga sõitjatele, lapsevankriga emadele ning kõigile liikumisraskustega inimestele. Teise ukse kõrval asub kokkupandav metalltrapp. Buss on varustatud küljekallutussüsteemiga, mis võimaldab külje langetada peatuse äärekiviga samale kõrgusele.

Pikkus 18 m; laius 2,55 m; istekohti 40, mahutavus kokku 140 sõitjat. Turbodiiselmootor 230 kW, 5-käiguline ZF automaatkäigukast. Bussil on pardaarvuti kütusekulu arvestamiseks ja jälgimiseks ning tehniliste rikete diagnoosimiseks. Külje- ja tagaaknad on kahekordsete toonitud klaasidega, kummalgi küljel avatavad õhuaknad. Bussides on sundventilatsioon koos värske õhu sissepuhumise ja kasutatud õhu välja-tõmbesüsteemiga. Kere on soojusisolatsiooniga, salongi seinte ääres paiknevad mootori jahutussüsteemiga ühendatud kütteradiaatorid ja neile lisaks elektripuhurid. Salongis on temperatuuri automaatse reguleerimise süsteem, mis hoiab etteantud temperatuuri. Nagu kõigil uuematel bussidel, on neil andurid, mis ei lase ustel sulguda, kui vahel on takistus; samuti blokeeringusüsteem, mis ei luba sõitma hakata lahtiste ustega. Kolmandal ja neljandal uksel on turvakaamera koos juhi juures asuva monitoriga, mis võimaldab jälgida salongis toimuvat. Viimase liinisõidu tegid 30. novembril 2022.

Volvo B12MA

Rootsis valmistatud 4-ukseline, kahekordsete tumendatud klaaside ning täiustatud kütte ja ventilatsiooni-süsteemiga liigendbuss. Pikkus 18,0 m. Istekohti 36, kogumahutavus koos seisukohtadega 174 sõitjat arvestus-normiga 8 sõitjat vaba põrandapinna iga ruutmeetri kohta (alates 2005 hakkab Tallinna arengukava kohaselt kehtima arvestus 7 in. ühe ruutmeetri kohta, mille alusel on kogumahutavus 150 in.). Alumiiniumkerega kolme-teljelised bussid, varustatud kütuse kulumõõtja ja veaotsinguga. Salongi põrand libisemise vältimiseks karestatud. Mootor Euro 3, 6-silindriline, 4-taktiline, turbolaadimise, rippklappide ja otsesissepritsega diiselmootor, max. võimsus 250 kW. Need on esimesed Euro 3 mootoriga linnabussid Eestis, mis vastavad karmimatele säästlikkuse nõuetele. Üle takistuse sõitmisel võimalik bussi keret kõrgemale tõsta. Sisenemise hõlbustamiseks saab esiosa madalamaks langetada. Saabusid aprillis 2003, viimase liinisõidu tegid 11. juuni 2021.

Scania Hess L94 UB City

Poolmadala põhjaga normaal-pikkusega 3-ukseline linnabuss. Valmistatud Tartus AS Baltcoach’is. Pikkus 12,0 m. Istekohti 38, mahutavus koos seisukohtadega kuni 111 sõitjat arvestusnormiga 8 in. vaba põrandapinna iga ruutmeetri kohta (alates 2005 hakkab Tallinna arengukava kohaselt kehtima arvestus 7 in. ühe ruutmeetri kohta). Alumiiniumkerega 2-tejelised bussid, mille heitgaaside koostis ning müratase vastavad EURO 2 nõuetele. Mootori max. võimsus 162 kW. Bussi pidurisüsteem on varustatud ABS-ga. Tugevdatud küttesüsteem, kahekordsed külgklaasid, esiukse kallutus, lapsevankri paigutamise võimalus. Saabusid TAKi jaanuaris-veebruaris 2003.

Bussirong

Bussirong koosneb vedavast bussist Scania L94 UB ja bussihaagisest APM 5.2-13. Bussirongi kogupikkus on 23,2 m. Istekohtade arv vedukis 29 ja haagises 29, koos seisu-kohtadega mahutab bussirong 212 sõitjat. Bussirong on varustatud keskkonnasõbraliku diiselmootoriga, mille heitgaaside koostis ja müratase vastavad EURO 2 nõuetele.

Bussid on valmistatud Tartus AS Baltscan-is. Esimene bussirong jõudis Tallinna linnaliinidele 18. novembril 1999.

Scania Hess L94UB

Poolmadala põhjaga normaal-pikkusega 3-ukseline keskkonna-sõbralik linnabuss. Valmistatud Tartus AS Baltscanis. Pikkus 12,0 m. Istekohti 29. Mahutavus koos seisu-kohtadega kuni 111 reisijat. Heitgaaside koostis ning müratase vastavad EURO 2 nõuetele. Mootori max. võimsus 162 kw. Bussi piduri-süsteem on varustatud ABS-ga. Bussil on tugevdatud küttesüsteem, kahekordsed külgklaasid, esiukse kallutus, lapsevankri paigutamise võimalus.

Volvo B10M

Rootsis valmistatud 4-ukseline keskkonnasõbralik liigendbuss. Pikkus 18,0 m. Istekohti 40. Mahutavus koos seisukohtadega kuni 174 reisijat. Heitgaaside koostis ning müratase vastavad EURO 2 nõuetele. Mootori max. võimsus 210 kw.

Scania L113CLB

Normaalpikkusega 3-ukseline linna- buss. Valmistatud AS Baltscanis Tartus. Pikkus 12,0 m. Istekohti 26. Mahutavus koos seisukohtadega kuni 111 reisijat. Heitgaaside koostis ja müra tase vastavad EURO 1 nõuetele. Mootori max. võimsus 172 kw.

Ikarus-280

Ungaris valmistatud 4-ukseline liigendtüüpi linnabuss. Pikkus 16,5 m. Istekohti 35. Mahutavus seisukohtadega kuni 174 reisijat. Mootori max. võimsus 142 kw. TAK-is kasutusel 1975-2003.

Ikarus-260

Ungaris valmistatud normaal-pikkusega 3-ukseline linnabuss. Pikkus 11 m. Istekohti 22. Mahutavus koos seisu-kohtadega kuni 111 reisijat. Mootori max. võimsus 142 kw. TAK-is kasutusel 1973-2003.

Ikarus-415, Ikarus-435

Kuna Tallinna Autobussikoondisel olid tollal kõige suuremad Ikarus-autobusside kasutamise kogemused NSVL-s, anti TAK-ile katsetamiseks ka mitmeid tehnilisi uuendusi, et koostöös tehasega busside tehnilist taset parandada. 1990 ilmusid liinile Ikarus-415 ja Ikarus-435, kummastki üks näidisekesemplar. Tegemist oli katseeksemplaridega, mis tootmisse ei läinud.

Need bussid olid tehniliste puudustega ja tuli hiljem kiiresti maha müüa. Kuna Ikaruse tehase turg oli NSVL näol suur ja toodangu realiseerimisega probleeme polnud, hakkas busside tehniline tase võrreldes teiste Lääne-Euroopa bussiehitajatega maha jääma. Metalli säästmiseks vähendati bussikere sõrestiku seinapaksust, puudulik oli korrosioonitõrje. MAN litsensi järgi toodetav diiselmootor hakkas peale mõneaastast kasutamist suitsema. Bussisalongi küte ei andnud talvel küllaldaselt sooja. Kere aknad olid ühekordsed, bussipõrand ei kannatanud suuri koormusi ja palju-palju oli muid tehnilisi probleeme.

Ikarus-415 oli TAK-is kasutusel 1990-2000 ja Ikarus-435 aastatel 1990-1996.

Ikarus 556

Ungaris valmistatud 3-ukseline linnabuss. Pikkus 11,0 m. Istekohti 25. Kohti kokku 75. Mootori max. võimsus 132 kw. Bussid olid kasutusel 70-ndatel aastatel 1968-1979.

Ikarus 180

Ungaris valmistatud 4-ukseline liigendtüüpi linnabuss. Pikkus 16,5 m. Istekohti 40. Kohti kokku 140. Mootori max. võimsus 132 kw. Bussid olid kasutusel 1967-1983. Valged suuremahulised bussid, esimesed lõõtsbussid Tallinnas.

Ikarus 620

Ikarus 620 (Ikarus-60 modifikatsioon) oli uut tüüpi 2-uksega buss Csepeli mootori ja suruõhu roolivõimendiga. Bussijuhid kutsusid neid uuteks traktoriteks. Katus ja akende osa valge, muidu sinised, punased, hallid ja rohelised. Pikkus 9348 mm, Csepeli shassii, mootori võimsus 106 kW. Bussis oli 20 iste- ja 40 seisukohta, tipptundidel võttis peale kuni 100 inimest. TAK-is olid bussid kasutusel 1963-1977.

Ikarus-60

Lühema kerega kaheukselised linnabussid, mida rahvas hakkas kutsuma “traktoriteks” nende traktoritele sarnaneva müra tõttu. Need sinised ja tumerohelised bussid olid nõukogude ZIS-ide ja LAZ-idega võrreldes tunduvalt ökonoomsemad ja töökindlamad. Mootorid asus ees juhi kõrval, kõlbasid hästi siselinna liiklusesse. Esimesed tulid 1957 kasutatutena. TAK-is töötasid 1957-1966.

Ikarus-66

Pika voolujoonelise kerega, diiselmootoriga kolmeukseline linna-liinibuss. Esimene linnaliini Ikarus Tallinnas. 4-taktiline, 6 silindriline mootor asus taga. TAK-is kasutusel 1957-1972.

LAZ-695

Linnabussid. TAK-is kasutusel 1958-1978 (fotol esiplaanil).

ZIS/ZIL-158

Linnabussid. TAK-is kasutusel 1958-1965.

ZIS/ZIL-127

Kahetaktiliste 6-silindriliste diisel-mootoritega pikaliinibuss. Ühe uksega, pikkus 10,2 ja laius 2,7 m. Oluliselt laiem, kui normid ette nägid, seetõttu oli temaga raske sõita. Olid kiired ja vastupidavad, juhid nimetasid neid “reaktiivideks”. Puhas vene masin, toodetud Moskvas Stalini-nim. Autotehases, mis nimetati 1953 ümber Lihhatśovi nimeliseks Autotehaseks. TAK-is kasutusel 1956-1973.

ZIS-155

ZIS-155 (linnabuss), bussijuhid kutsusid neid kerekuju tõttu “jumbudeks”. Said 1950-ndate algul valdavaks. 1960 suutis Tallinna Autobussipark teha tehingu Leningradi bussifirmaga ja vahetas oma Tallinnas sõitnud vene ZIS-155 tüüpi autobussid välja Leningradi saabunud uute Ungari Ikaruste vastu ning tõi Ikarused Tallinnasse. TAK-is kasutusel 1950-1962.

ZIS-154

Ameeriklaste käest ostetud litsentsi järgi valmistatud vene elektrodiisel-bussid GMZ mootoriga. Progressiivsed bussid, mille üle- kandemehhanism oli sujuvam. Elektrigeneraator andis vahelduvat voolu, millega pandi mootor tööle. Juhid nimetasid neid “välkudeks”. Osale pandi hiljem peale Jaroslavli mootor. Litsentsi lõppedes ameeriklased seda ei pikendanud ja lõppes ka ZIS-154 tootmine. Suurema mahutavusega. TAK-is kasutusel 1949-1961.

GAZ 03-30

TAK-is kasutusel 1946-1955.

TA-1, GAZ-651

Reisijateveo furgoonbuss TA-1 oli TAK-is kasutusel 1951-1961. Kere tüüp: puitsõrestikuga vagunkere, buss oli ehitatud veoauto ГАЗ-51 raamile, mida pikendati mahutavuse suurendamiseks ligi 2 m võrra. Iste-kohti: 23 (+ bussijuht ja konduktor), reisijakohti koos seisukohtadega 28. Bussi katusel asus raam reisijate pagasi jaoks, paremal küljel oli kaks reisijateust – üks kere esiosas, teine peale tagumisi rattaid. Vasakul küljel uksi polnud, ka juht sisenes reisijateukse kaudu.

A. Olanderi andmetel oli Tallinna Autobussipargil (TAP) kokku 5 TA-1 tüüpi bussi.

1) gararaažinr. 95 (PP 88-53) – saabus 1951. a. algul või keskel. Sõitis Nõva liinil. 1954. a. tegi suure avarii ja kanti maha.
2) gararaažinr. 111 (PP 90-91, hiljem PP 91-01). Võeti arvele 16.12.1951, hiljem sai uue TA-6 kere, kasutati viimasel ajal öövalve- jm. majandussõitudeks. Maha kantud 1961. või 1962. aastal.
3) gararaažinr.112 (PP 91-20). Võeti arvele 16.12.1951, hiljem sai uue TA-6 kere, kasutati samuti kui 111. Maha kanti 1962. aastal.
4) gararaažinr. 113 (PP 91-68). Võeti arvele 7.1.1952, oktoobris 1952. a. tuli nr. 113 all PP 98-83 (ja GZA-651 kerega?). 1955 kanti maha või anti üle.
5) gararaažinr. 118 (PP 92-58). Võeti arvele 1.2.1952. 1952. a. lõpul anti üle 2. autobaasile (Rakvere).