Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT)

Kogu maailmas otsitakse võimalusi puhtama ja keskkonnasäästlikuma transpordi kasutuselevõtmiseks. Üheks suurimaks innovatsiooniks selles vallas, on elektritranspordi kiire areng, mis on eriti muljetavaldav just ühistranspordi osas.

Elektribusside kasutuselevõtul on saanud suunanäitajaks Hiina. Valdav osa poolest miljonist igapäevaselt käigus olevast elektribussist sõidab just selle riigi suurlinnade tänavail. Kuid ka Euroopas ei tukuta, vaid minnakse jõuliselt üle elektritranspordile. TLT AS ei kavatse jääda selles osas pealvaatajaks, ning teeme aktiivselt ettevalmistusi elektribusside kasutuselevõtmiseks. Oleme sõlminud Eesti Energiaga koostööleppe elektribusside testimiseks ja tarkade laadimissüsteemide väljatöötamiseks, mis võimaldaks salvestada elektrit ajal, kui see on odav ja laadida siis, kui bussid vajavad. Nii saavutame märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Aastaks 2035 soovime minna täielikult üle elektribussidele, soetades selleks kuni 650 täiselektrilist linnasõidukit. Nähtavasti on tehnoloogia areng selleks ajaks oluliselt langetanud ka elektribusside hinda. Praegu on Euroopas ühe bussi hind 500 000 euro ringis, ent tootmise kasvades langevad ka hinnad.  
Olgu siinkohal meenutatud, et täielik üleminek elektritranspordile pole ainus TLT ASi innovatiivne  liikumine keskkonnasäästlikute tehnoloogiate kasutuse suunas, vaid juba aastaks 2025 kavandame täielikult loobuda diiselbussidest, võttes kasutusele gaasibussid. Samuti kasutame täna üksnes roheenergiat ning plaanime sellega jätkata ka tulevikus.
Võtmaks vastu õigeid ja jätkusuutlikke otsuseid, oleme end viinud kurssi nii Hiinas kui ka Euroopas toimuvate innovatsiooniga. Me ei tohi endale lubada üldistest arengutest maha jäämist ning juba järgmisel aastal plaanime avada esimese katselise liini, mida hakkavad teenindama 7-8 elektribussi. Loodame selle pilootprojektiga koguda teadmisi, kuidas tulla edaspidi toime sadade elektribussidega, sest suurimaks väljakutseks pole elektrisõidukite puhul mitte nende soetamismaksumus, vaid piisava laadimisvõimekuse väljaehitamine, mis nõuab laadimispunktide ühtlast jaotamist ja piisavat võimsust. Selle taha on takerdunud elektribusside kasutuselevõtt nii mitmeski maailma metropolis.  

Hiina – elektribussinduse teenäitaja.

Hiina linnatänavatel liikuvatest bussidest on tänaseks elektrilised umbes 20%. Muidugi on siin positiivne mõju keskvõimu ja kohalike omavalitsuste järjekindlal poliitikal. Arengut on kiirendanud riigipoolsed toetused, mis tõid kaasa hüppelise elektritranspordile ülemineku.
Hiina elektribussindusega lähemaks tutvumiseks külastasime meie ettevõtte esindajatega hiljuti nii Yutongi kui ka BYDi tehaseid, saades ülevaate arengutest elektrisõidukite tootmises. Lähiajal toob Yutong oma elektribussi Tallinnasse testida. Tegemist on viimase põlvkonna elektril töötava ühissõidukiga, kus väidetavalt on uute tehnoloogiate rakendamisega saavutatud kuni 300 kilomeetrine läbisõit ühe laadimisega.   
Heaks näiteks Hiina ühistranspordi suundadest on 23 miljoni elanikuga Shenzhen. See on maailma esimene linn, kus elanikke sõidutavad üksnes elektribussid. Shenzhenis on igapäevaselt liinil 16 000 bussi. Ühe elektribussi soetushind on ligi 231 000 eurot, millest poole  katab omavalitsus. Kui elektribuss läbib aastas üle 60 000 kilomeetri, lisandub veel 60 000 eurot toetust. Linnas tegutseb 40 000 laadimiskohta millele lisanduvad Shenzheni bussiettevõtte 180 laadimisjaamaga depood. Bussid vajavad 2 tunnist laadimist, millest jätkub 200 kilomeetri läbimiseks.
Shenzheni kogemustest kõige väärtuslikum ongi infrastruktuuri väljaehitamine. Bussi tööulatus ühe laadimisega on 200 kilomeetrit, uuematel juba 300 kilomeetrit, mille jooksul tarbitakse 252 KWh energiat. Kokku tarbib 16 000 elektribussi enam kui 4000 MWh, millest piisaks 1 200 000 kodumajapidamisele. See on väga suur energiakogus, mille ülekandmiseks akudesse on tarvis eeskujulikku laadimisvõrgustikku. Kuidas Hiinlased ülesande lahendasid, on õpetlik kogu maailmale, ka meile, kui tahame tulevikus enda 650 bussi käigushoidmiseks tagada ööpäevas enam kui 160 000 KWh tõrgeteta laadimise.

Euroopa elektribussinduse hetkeseis.

Euroopa linnadest tegelevad elektribussidele üleminekuga aktiivselt Amsterdam, Ateena, Barcelona,​​Brüssel, Kopenhaagen, Hamburg, Heidelberg, Liverpool, London, Madrid, Milano, Oslo, Oxford, Pariis ja Rooma. Enamik neist linnadest on ühinenud deklaratsiooniga, mis kohustab 2025. aastast soetama üksnes elektribusse. Deklaratsiooniga on riigina ühinenud Holland. Diiselmootoriga sõidukite tõrjumisega tegeleb ka Saksamaa, kus linnad võivad ise otsustada diiselmootoriga busside ja autode keelustamise tänavatel.
Kui veel mõne aja eest pärssis elektribusside kasutuselevõttu akude massi ebaühtlasest jaotumisest tingitud halb juhitavus ning kahe laadimise vahelise sõiduvälba ebapiisav pikkus, siis valdkonnas toimunud kiire arengu tulemusel on uute bussimudelite juures neist puudustest üle saadud ja elektribusside populaarsus üha kasvab. Vedajaid sunnivad pilku elektribusside suunas pöörama Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse meetmed, mille järgimisega on ühinenud ka Eesti.
Kui praeguseks on Euroopa linnabussidest elektritoitel 10%, siis juba järgmiseks aastaks võib nende osakaal kasvada 20%-ni. Sellega edestab Euroopa USA-d, kus elektribusside osakaal jääb kindlalt alla 1% veeremi koguarvust.
Elektribusside Euroopa eduloo heaks näiteks on Holland, kus pealinna Schipoli lennujaamaga ühendaval liinil töötavad alates 2018. aastast 100% elektribussid, mida on tänu vaid 20 minutit vältavale kiirlaadimisele võimalik hoida käigus ööpäevaringselt. 100 elektribussi sõidavad ööpäevas maha 30 000 kilomeetrit. Rotterdamis alustab selle aasta lõpul regulaarseid sõite 55 VDL elektribussi.
Elektribusside kasutuselevõtt hoogustub ka mujal Euroopas.
Hamburgis seadustati, et alates järgmisest aastast peavad kõik uued soetatavad linnabussid olema nullemissiooniga elektrisõidukid. Frankfurt tahab hiljemalt aastaks 2030 viia oma bussipargi üle elektrile.
Sellel kuul kirjutas Kieli linn alla lepingu 36 Hollandi firmas VDL toodetud elektriga töötava liigendbussi Citea SLFA-187 Electric tarnimiseks. Busside juures on suurimaks innovatsiooniks, et tänu 450 kW laadimisjaamadele pole neid tarvis depoos laadida, vaid kogu energia talletatakse kiirlaadimisel lõpp-peatustes.  
Järgmise aasta jooksul võetakse Londonis kasutusele 100 kahekorruselist elektribussi. Vastu on võetud plaan, viia aastaks 2035 kogu Londoni 8000 sõidukist koosnev bussipark üle elektrile.
Itaalias on elektribusside kasutuselevõtul esirinnas Milano, kus kuulutati välja hange 150 elektribussi tarnimiseks. Aastaks 2030 kavatsetakse üle minna 100% heitmevabale transpordile.

Ladina-Ameerika spurt.

Ameerika mandril on elektribussidele üleminekul üllatuslikult teenäitajaks hoopis Ladina-Ameerika riigid. Hiina järel maailmas suuruselt teist elektribussiparki on asunud välja arendama Tšiili. Santiago de Chile soetas läinud aastal Hiinast 200 Yutongi ja BYD elektribussi. Colombia võttis kasutusele 64 BYD elektribussi

Kes elektribusse toodavad ja millised need on?

Praegu toodavad Euroopas elektribusse Solaris, Volvo ja Irizar ning elektribusside arendamist on alustanud jõuliselt ka Mercedes, MAN ja Iveco.
Mercedes eCitarot testisime ka meie ning tunneme tänu sellele mudelit hästi. See on vaba paljudest eelmise põlvkonna elektribussidele omistatud puudustest. Mercedes-Benz eCitaro elektribuss on mugava ja moodsa sõitjateruumiga linnasõiduk, milles on 35 iste- ja 49 seisukohta. Bussil on 2×125 kW jõuülekanne, mille töö tagab 10 elemendist koosnev 243 kWh võimsusega aku. Meie kogemus näitas, et buss sõidab ühe laadimisega 150 kilomeetrit, mis  võimaldab akul pidada vastu terve vahetuse.
Testperioodil saime kinnituse, et elektribussi käigushoidmine on diiselbussist märksa odavam. Kui diiselbussil kulub 100 kilomeetri läbimiseks keskmiselt 40 liitrit kütust, siis eCitaro buss tarbib selleks 165 kwh. Hindades tähendab see, et elektribussi läbitud kilomeeter maksab 0,13 eurot, diiselbussi 0,4 vastu. Vahe on kolmekordne.
Oluline edasiminek oli testitud mudeli akude paigutuses, mis kõrvaldas elektribusside suurima puuduse, akude kaalust tuleneva probleemi juhitavusega. Katusele paigaldatud akumoodulid on tasakaalustatud moodulitega bussi tagaosas ja optimaalse kaalujaotuse tagamiseks on võetud kasutusele 8 tonnise lubatud teljekoormusega esisild. Kõrgendatud ohutuse kindlustavad rataste blokeerimisvastane süsteem ABS, elektrooniline stabiilsuskontroll ESP ja automaatne aktiivpidurdus. Buss on madala sisenemisega ja seda on mugav kasutada nii lapsevankriga kui ka ratastoolis reisijatel.
Kaasajastatud mudel on ka MANi Lion CityE, mille tootmist alustatakse järgmisel aastal. Buss varustatakse keskse mootori ja depoolaadimisega.
Ka Scania liigub edasi oma Citywid elektribussi tootmise suunas.
Prantsusmaal toodab CNH Industrial elektribusse GX 337 Electric ja GX 437 Electric. Bussidel on Inglise ettevõtte BAE asünkroonne keskne elektrimootor.

Põhjanaabrite eeskuju.

Soome valitsus on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni aastaks 2050 kuni 95%. Selle sihi saavutamisel on üheks oluliseks meetmeks ühistransport elektrile üleviimine.
Augustist sõidab Helsingi tänavatel 30 Yutongi elektribussi. Seni vedas Soome pealinnas reisijaid kaksteist elektribussi, kaks Hollandi VDL päritolu ja 10 soomlaste endi Linkkeri kaubamärgi all valminut. Põhjanaabrid möönavad, et kuigi elektribusside hind on kallim, teevad selle tasa madalamad ülalpidamiskulud.
Elektribusse on Helsingis testitud viis aastat ja nende kasutuselevõtt on jõudnud otsustavasse faasi. 2021. aastal käivitatakse Helsingis bussiliin, mida hakkavad teenindama üksnes lõõtsaga elektribussid. Aastaks 2025 on kavas alustada opereerimist 400 elektribussiga, mis moodustab kolmandiku pealinna bussidest.
Nii Euroopa kui Hiina kogemused elektribusside kasutuselevõtul aitavad meil langetada läbimõeldud otsuseid, et soetada mugavaimad, parimate sõiduomadustega bussid ning arendada välja kõige otstarbekam ning võimekam tark laadimissüsteem. Tallinna ühistranspordi tulevik on rohelist energiat kasutavad saastevabad sõidukid.